Nähtud selliseid slaavi paare küll ja veel. Tikkkontsadel, viimseni üles mukitud naine kõnnib kaks sammu ees ja pooleteist sentimeetri jämeduse kuldketiga omanik tuleb taga. Omanikutundega ja domostroist ehk kodukorrast vägagi teadliku ilmega. Ebameeldiv vaadata ja ei kujuta ettegi, et võiksin sellise naisega kohad vahetada. Mulle meeldib rohkem see Atlantise variant ( nii teadvat targad rääkida), kus naine ja mees on küll erinevad, ent teineteisele võrdsed partnerid. Eestis ka mu meelest midagi sinna poole.
Kes need eesti mehed kasvatas. Põhiliselt ikka eesti naine , sest mehed ütlevad kasvatuses üliharva oma sõna sekka. Rongaisadus pole ka meile võõras nähtus. Niiet eesti naised- mõtlemisainet teile.
Nüüd tean miks eesti nooremad naised eelistavad valimistel oravaid. Nad lubavad kõike ja palju. Et aga lubatust täidetakse ainult 10% toob vesised silmad. Aga ega see ei tee targemaks, ikkagi korratakse.
Olen eestlane. Mina tahaksin tunda ja aimata. Ma ei tahaks sõnu, otseseid armastusavaldusi. Armastust ei saa peita su eest, kui oled tark, aus, siiras , märkamisvõimeline ja valmis armastama. Armastust võid tunda ka siis, kui ise ei ole selleks valmis ja kahju, kui seda ära kasutad. Täna vaid saatust, et oled kellelegi nii mõjunud. Anna ta vabaks, ole aus.
Suured sõnaseadjad - meelitajad elavad ju lõuna pool. Põhjamaa meestele selline asi absoluutselt ei sobi. Jäägu igaüks oma liistude juurde, muidu kisub asi väga koomiliseks.
On ka Eesti meeste seas üsna temperamentseid isiksusi. Aga ei usu ka, et enamus naistest tahaks endale sellist meest kelle pärast ennast tapma hakata, kui need vene mehed ikka tõesti on nii head, kahtlen.
Ütleks selle peale midagi. Kogu südamest. Nagu asi on. Aga ei ütle. Sest pole pointi. Energiad lähevad sassi ja olemine paigast. Las teised närivad seda konti edasi. Just.
KOMMENTAARID (24)