Mullusele menukile "Klassikokkutulek" tuleb järg nimega "Klassikokkutulek 2 – pulmad ja matused".Foto: Alar Truu
Toimetas Maria Rozbaum 27. jaanuar 2017 12:24
Eesti Filmi Instituut (EFI) oli taas sunnitud oma püsivalt napi mängufilmide tootmistoetuse eelarve tõttu jätma kõrvale mitmeid filmiprojekte, mille aastateks sahtlisse minek pärsib paljude andekate filmirežissööride arengut. 

Instituut eraldas aasta esimeses ja ainsas voorus kaks suuremat toetust projektidele, mille režissöörid asuvad esmakordselt täispika mängufilmi lavastajatoolile, kolmas toetust saanud lugu on mulluse menuki "Klassikokkutulek" järg. 

"Oli väga erinäoline ja pingeline taotlusvoor, kus kümne uue mängufilmi tootmiseks küsiti kokku 2,8 miljonit eurot. Filmiinstituudi uute mängufilmide selle aasta eelarve võimaldas aga toetada vaid kolme neist kokku 612 000 euroga," ütles EFI peaprodutsent Piret Tibbo-Hudgins. "Kusjuures, konkurents oli viimaste aastate suuremaid."

Tibbo-Hudginsi sõnul tekitab taoline olukord jätkusuutmatu keskkonna, milles paljud filmilavastajad on pidanud juba aastaid istuma erialase tööta, mis on muutunud juba traagiliseks.

Aasta toetus kõigi jaoks on sama suur, kui ühe filmi eelarve

"Selline on paraku meie tegelikkus. EFI on pidanud juba pea kümme aastat jagama mängufilmide tootmistoetust enam-vähem samas suurusjärgus eelarvest ehk umbes miljonist eurost," sõnas ta. "Samas algavad arvestatava mängufilmi eelarved ka miljonist eurost. Arendatud filme on ootel üle kümne, millele lisanduvad uued projektid. Kui raha pole eraldada, jäävad paljud andekad taotlejad paratamatult ja korduvalt joone alla. See aga tähendab, et nad ei saa aastate jooksul arendada lavastamiseks vajalikke oskusi."

Ühest küljest on Eesti filmil läinud järjest paremini, mida näitavad nii viimaste aastate edu erinevatel festivalidel, aga ka kodumaise kinopubliku üha kasvav huvi Eesti filmi vastu, kuid teisest küljest must murepilv laieneb. 

„Mõistagi on kvaliteedi kasv pikkade aastate järjepideva töö tulemus, aga kui olukord rahastusega ei võimalda jätkusuutlikkust, siis ühel hetkel hakkab ka kvaliteedikõver allapoole kiskuma ning selle vältimise ainus võimalus on praktika," ütles Tibbo-Hudgins. "Eesti teatrilavastaja võib teha kolm lavastust ühes aastas, Eesti filmilavastaja teeb paremal juhul ühe filmi kolme aasta kohta." 

EFI juht Edith Sepp selgitas, et kui riigi poolt vaadates on film saanud suure toetuse Eesti Vabariik 100 projektide tootmiseks, aga EFI iga-aastane eelarve ei ole suurenud. Tootmiseks napib raha, aga samuti napib raha filmide turundamiseks ja säilitamiseks. 

Tootjad panustavad oma kõhu kõrvalt

"Eesti filmid levivad laias maailmas kiiresti, tutvustades meie kultuuri ja elulaadi. Filmitootjad on suutunud erasektoris äratada huvi investeerimise vastu, lisaks taotlevad filmitegijad eraldi rahastust Euroopa fondidest ja paljud toetavad tootmist oma rahaga," sõnas Sepp. "Film on aga väga kallis ja täna on valdkonnas teravalt üleval küsimus - mis saab siis,  kui Eesti Vabariik 100 filmid saavad oma viimase toetuse? EFI tänane eelarve ei suuda katta suurenenud vajadusi."  

EFI 2017. aasta mängufilmide tootmistoetuste eelarve kokku on 1 059 000 eurot, instituut jagas toetusi 939 000 euro ulatuses. Ees ootab veel 120 000 euro jagamine mikroeelarveliste mängufilmide voorus, mille tähtpäev on 14. märts.

Eesti Filmi Instituudi tootmistoetused sel aastal:

  • 292 000 eurot filmiprojektile "Rain", mis on isiklikest kogemustest inspireeritud lugu meheks olemise raskustest.
  • 240 000 eurot loole "Sandra saab tööd", mis uurib, kuidas töö kaotamine mõjutab teadusmaailmas töötava intelligentse naise identiteeti.
  • Kolmas tootmistoetuse saanud filmiprojekt on mulluse menuki "Klassikokkutulek" järg "Klassikokkutulek 2 – pulmad ja matused", mis sai EFI-lt 80 000 eurot.

Teise etapi toetused läksid mängufilmidele, mille tegemine algas mullu:

  • "Viimane" - 177 000 eurot (režissöör Veiko Õunpuu, stsenaristid Heikki-Huttu Hiltunen, Eero Tammi ja Veiko Õunpuu)
  • "Minu näoga onu" - 100 000 eurot (stsenaristid-režissöörid Andres ja Katrin Maimik) .
  • "Sangarid" - 50 000 eurot (režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Martin Algus) .