VIDEO | Mihkel Kunnus avameelselt "Radaris" oma alkoholismist: alkohooliku pohmell on paras põrgu (28)

Alkohol on hea või halb, vajalik või mittevajalik jäägu igaühe enda otsustada.
KUID VÄGIVALD, NAISEPEKS JNE. EI OLE MITTE MITTE KUIDAGI VABANDATAV.
ALKOHOL OLI JA ON TARKADE INIMESTE JAOKS!

jätab nartsissisti mulje ;) mõõdukas kiitus on tervitatav, aga ei maksa üle pingutada.

tähendab keegi siin soovitab alkost loobuda... aga see käib alkohoolikul ju ilmselgelt üle jõu. seega on ainus variant elada üksi seni, kuni ravil ära käiakse. valik on naine või viin. lihtne. elus ei peagi saama kõike korraga.

pohmell on põrgu kui hommikul ärkad mendis ja nemad õlut ei paku . Lisaks veel väikesed jamad ja uurija küsimused. Kõik muu on lumme lasta.

tegelikult on alkohol ta elus edasi...suvel mõned korrad, jõulute aegu ja siis tulla rääkima, et ta käib AA-s ja siiralt tahab kaine olla... mnjah. Ei jää tunnet, et ta oma probleemiga tegelikult tegeleks, pigem käib üks õigustamine ja kaastunde otsimine...

Inimesed on erinevad. Sõltuvusi on palju, mis on ka saanud suureks äriks paljudele firmadele.
Tundlikumad inimesed satuvad hammasratste vahele ja need firmad koorivad nende sõltuvustelt pappi. Alkohol, narkootikumid, arvuti- ja interneti suhtlussõltlased.
Mida ühiskond teeb selleks ,et inimesi mitte hukka mõista ja karistada, vaid aidata.
Eriti tundlikumaid inimesi ? Riik saab raha suurest ärist ja suur äri aheldab sõltlasi. Nii lihtne see ongi.

See on minu jaoks väga huvitav, kuidas mõned inimesed suudavad hoiduda meelemürkidest ja teised mitte. Mis on nende inimeste ajus erinev, mis neid eristab. Mina olin samuti ülikoolini täiskarsklane. Surve oli väga tugev, sest ju kõik jõid. Esimene õppeaasta jäin endale kindlaks. Mind oli lihtsalt nii kasvatatud, ilmselt ongi väga suur roll vanemate eeskujul. Ema kunagi ei keelanud alkoholi tarbimist, kuid ta rääkis selle kahjulikest mõjudest juba maast madalast ja mul lihtsalt ei olnud huvi. Teisel õppeaastal otsustasin ise proovida, ma polnud tõesti kunagi isegi proovinud rohkem kui keelt kuskile õllevahusse pannud. Ükskord juhtus nii, et jäin väga purju ja peale seda pole soovinud üldse alkoholiga tegemist teha. Mul oli häbi. Oma vanemate ees. Elu on mind üpris kõvasti peksnud, pean ennast ka depressiivseks, kuid mul ei tule kunagi madalseisus olles mõtet hakata jooma. Minus on mingi väga tugev võitleja tüüp: võin küll mõned päevad tunda suurt masendust ja justkui pole olukorrast väljapääsu, ent siiski lõpuks rabelen välja.
Olen käinud ka teraapias ja teinud endaga kõvasti tööd. Mida varem inimene mõistab, et ta vastutab ise enda emotsioonide eest, seda paremad on tema suhted ümbritsevate inimestega.