Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog, professor Margus Viigimaa toob südamehaigustest rääkides välja, et südame ja veresoonkonna haigused võivad olla nii mingi teise haiguse põhjuseks kui ka tagajärjeks. Näiteks südamepuudulikkus võib olla põhjustatud diabeedist, rütmihäired stressist.
Rütmihäired on kõige sagedasemaks kaebuseks seoses südamega. «Kõige raskemad haigused, mida inimesed kardavad, on aga südamelihase infarkt ja ajuinsult,» lausub ta.
Vähene magamine toob rütmihäired
Südame rütmihäired jagunevad tekkepõhjuste järgi rasketeks ja mööduvateks.
«Rütmihäirete sagedasim põhjus on see, et süda on mingi teise haiguse põdemise tõttu laienenud ega suuda enam õiget rütmi hoida. Kuid sealsamas võivad rütmihäirete põhjused olla ka puhtalt füsioloogilised – näiteks inimene on kohviga liialdanud või öösel liiga vähe või halvasti maganud,» kõneleb kardioloog. Rütmihäirete tekkepõhjused selgitab EKGga välja perearst, vajadusel võtab ta appi ka ööpäevase südametegevuse monitooringu ja ultraheli.
Viigimaa märkis, et osa inimesi, keda rasked südame-rütmihäired kimbutavad, ei pruugi neid tundagi. «Samas tekitavad mõnel inimesel ööpäevas esinevad üks-kaks vahelööki paanikat ja muret.» Mõnel juhul võivad olla südame rütmihäired eluohtlikud, mõnel mitte.
«Väga raske on kindlaks teha, kas rütmihäire on tingitud haigusest või on tegemist füsioloogiliste põhjustega, nagu kohvi ja alkoholiga liialdamine ning vähene ööuni,» rääkis Viigimaa.
Kui rütmihäired pole tingitud haigusest, siis võib nende leevendamiseks osta käsimüügist kaaliumi-magneesiumi preparaate ja tarbida ka oomega-3 rasvhappeid. Südamele tuleb ka piisavalt puhkust anda.
See, kui tihti peaks arsti juures oma südant kontrollimas käima, sõltub tohtri sõnul inimese vanusest, elustiilist ja pärilikkusest. «Kui perekonnas on olnud noores eas südame-veresoonkonnahaiguste tõttu surmasid, siis peaks järeltulijat juba lapsest peale jälgima: suunama toitumist, jälgima kaalu ja veenduma, et laps ei hakkaks suitsetama. Kuid ka täiesti terve inimene võiks lasta perearstil sü-damehaiguste riskitegurid ja südametöö üle vaadata aga kord viie aasta jooksul.»
Tohter lisas, et südametõbedesse haigestumise vältimiseks peaks iga inimene alates 20. eluaastast teadma oma vererõhku, kolesterooli- ja suhkrutaset.
Doktor Viigimaa sõnul on südamesõbralikud need toidud, mis ei sisalda liigselt suhkrut, soola ega loomset rasva: «Südamele meeldivad näiteks kalatoidud ning puu- ja juurviljad.»
Peale toitumise tuleb aga terve südame nimel ka liikuda. Viigimaa rõhutab, et trenni peaks tegema vähemalt kaks korda nädalas. Tervisetreeningutele peaks lisanduma ka olmeaktiivsus – jalutuskäigud, trepist kõndimine jne. «Kaks korda nädalas peaks toimuma regulaarne kehaline tegevus, olgu see siis pikem intensiivne kõnd, ujumine, rattasõit, tennis või korvpall. Peaasi, et see kehaline tegevus toimub regulaarselt,» paneb ta südamele.
Ka tuleks loobuda halbadest harjumustest, nagu liigne istumine, alkoholiga liialdamine, energiajookide joomine, une arvelt töötamine ja suitsetamine. «Suitsetamine on südametervise seisukohalt kõige halvem variant,» rõhutas Viigimaa, tuletades meelde, et istumistki nimetatakse uueks suitsetamiseks.
Stress kurnab korralikult
Südametõbesid aitab vältida ka stressist hoidumine. Doktor Viigimaa tõi välja, et veel kümme aastat tagasi alahinnati stressi kui südamehaiguste põhjustajat.
«Üleminekuperioodil Ida-Euroopas tehtud uuringud näitasid aga, et 90ndate aasta keskel tõusis selles regioonis suremus südame-veresoonkonna haigustesse väga tugevalt. Mõne aastaga liikusid aga näitajad jälle normi piiresse. Euroopa Liidus ja Põhjamaades sel ajal südamehaiguste suremus ei tõusnud, vaid oli püsivas langustrendis,» avab kardioloog laiemat tausta sellest, kuidas stress südant mõjutab. Inimestes tekitasid toona stressi sotsiaalmajanduslikud ümberkorraldused.
«Ka on teada, et emotsioonid, nagu viha, hirm ja kadedus tekitavad südamehaigusi.»
Seega aitavad riigi tasandil elanikel stressi vältida majanduslik stabiilsus ja kindlustunne. Inimene ise saab aga vältida ületöötamist, magada korralikult, puhata piisavalt, toituda tervislikult ja liigutada end regulaarselt.
Ettevaatust! Energiajoogid võivad põhjustada rütmihäireid
Sageli võetakse väsinuna enda turgutamiseks appi energiajoogid. Professor Margus Viigimaa sõnul pole see südametervisele mõeldes aga kuigi tark tegu. «Noored arvavad, et energiajook annab neile energiat, aga tegelikult see piitsutab organismi. Energiajook kasutab energia ette ära ja see võib viia isegi eluohtlike südame rütmihäireteni,» märkis ta, et energiat annab seesugune rüübe vaid ajutiselt ja väga minimaalselt. Küll aga kaasneb energiajookide tarvitamisega hulgaliselt veel teisigi terviseprobleeme.
Kommentaarid (0)