ÜKSIK HUNT: Lembelaulik Toomas Anni leiab, et üksi esineda pole sugugi kehvem kui bändiga. Tehnikaajastu on ikkagi käes ja enamik muusikast tehakse nagunii arvutiga. Foto: Mari Luud
Urmas Vahe 21. jaanuar 2017 04:00
"Iga uus pillimees laval on kui osa küünarnukist, teda on tunda kogu aeg, ta annab isegi loole natuke teise kõla," tunnistab Anne Veski, et esineb meelsasti suure bändiga. Ent samas on sellise koosseisuga kulukas esineda. "Veskite ansambli suurus sõltub alati vajadustest, veel rohkem võimalustest," selgitab Anne.

"Iga uus pillimees laval on kui osa küünarnukist, teda on tunda kogu aeg, ta annab isegi loole natuke teise kõla," tunnistab Anne Veski, et esineb meelsasti suure bändiga. Ent samas on sellise koosseisuga kulukas esineda. "Veskite ansambli suurus sõltub alati vajadustest, veel rohkem võimalustest," selgitab Anne.

Eesti Meelelahutajate Liidu tegevjuht Aleksander Tšernikov (tuntud ka kui Sass Nixon) koondab ühingu tiiva alla pillimehi, jõulu- ja pulmavanasid, püstijalakoomikuid ja teisigi meelelahutajaid, kes näevad ränka vaeva, et päevatöö lõpetanud inimestel suunurgad ülespoole vedada ja hing hõiskama meelitada.

"Raske hinnata, kui palju inimesi meil on," ütleb Tšernikov. "Üksikesinejaid on meil igal juhul palju ja neid tuleb aina juurde. Üksikesinejad, nagu ka ühemehebändid, on pigem tõusev trend."

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon