KIRJASTAJALE LIHTSAM VÕI RASKEM VALIK?: Ehkki välismaal ilmub lai valik heal tasemel kirjandust ja siin napib näiteks kriminullide ja põhjalike käsiraamatute kirjutajaid, on tõlkekirjandust kallis välja anda. Ühelt poolt tuleb tasuda tõlkimise eest, teisalt krutivad agendid tõlkeõigusi müües pidevalt hinda üles. Pildil Viru keskuse Rahva Raamat.Foto: Jörgen Norkroos
Inimesed
21. jaanuar 2017, 04:00

Iga raamat, mis maailmas laineid lööb, Eesti lugejat ei eruta

Mismoodi sõeluvad raamatukirjastajad lugematu hulga piiri taga ilmunud teoste seast välja need, mis tõlkida eesti keelde ja tuua Eesti lugejateni?

Mismoodi sõeluvad raamatukirjastajad lugematu hulga piiri taga ilmunud teoste seast välja need, mis tõlkida eesti keelde ja tuua Eesti lugejateni?

"On olnud oksjoneid, kus võõrkeelse raamatu kirjastusõiguse saab endale see, kes rohkem raha pakub," avaldab kirjastuse Pegasus tegevjuht Andres Tiisler. Enampakkumised on tema sõnul läinud vahel üsna kuumaks ja summad küündinud tuhandete eurodeni. Üldiselt aga vaevad kirjastajad tõlketeoste väljaandmist hoolikalt ega too eestindatuna poelettidele veeranditki läbi töötatud raamatuist.

Siinsetel väljaandjatel aitavad mujal ilmunud raamatute hulgas orienteeruda välismaised agentuurid ja kirjastused, kes saadavad uudisteoste kohta infot.

Edasi lugemiseks: