Pöidlad pihku: Eesti kokk Dmitri Rooz osaleb kokkade olümpial! (3)

Dmitri Rooz tunneb end enne pühapäevast starti Prantsusmaale kindlalt, aga ta osaleb võistlustel ka teist korda. Aastal 2010 jäi restoranide Beer House, Korsaar, Farm ja Rukis brand-chef (see tähendab, et igas restoranis on oma peakokk, aga Dmitri on nende kõigi pealik – K. E.) Genfi eelvoorus lõppvõistlustelt napilt eemale. See jäi aga mehe sõnul tal hingele kripeldama ja nii otsustas Dmitri enne mullu mais Budapestis toimunud Euroopa eelvooru, et sel korral tuleb finaali jõuda. Ja jõudiski.

Kohe algasid ka ettevalmistused lõppvõistlusteks Lyonis. Bocuse’iks on aidanud tal valmistuda 12 inimest, nende hulgas treener Pavel Djatškov ja abikokk Vladislav Borovik. Nemad toetavad Roozi ka Lyonis – kui abikokk lööb võistlusplatsil ka käed külge, siis treener tohib vaid ajagraafikut jälgida ja märku anda, kui tempot tuleks tõsta.

Sest kõik peab sekundi pealt paigas olema – 5 tunni ja 35 minuti jooksul tuleb igal võistlejal žüriile esitleda kaks tööd, mille toorained ja tingimused on varem teada. Kõik köögiboksid on lahtised ja võistlusroad valmivad ligikaudu 4000 toidufänni silme all.

Võistlustöid hindab 24liikmeline žürii – igast osalevast riigist üks esindaja. Lisaks maitsele hinnatakse toidu väljanägemist ja loomingulisust. Üks võistleja võib maitsežüriilt ja võistlusbokside juures tegutsevatelt tehnilistelt kohtunikelt pälvida kokku maksimaalselt 100 punkti.

Õnnelikud kanad

Põhitoorained on kõigil võistlejatel samad. Nii tuleb esimeses roas kasutada üht prantslaste rahvusliku köögi uhkust - Bresse'i kana (nimetus tuleneb piirkonna nimetusest) ja koorikloomi (meie mehed kasutavad vähke). Kuna ülejäänud komponendid on iga võistleja enda otsustada, võtab Rooz kanaroa tarvis Eestist kaasa värsket tilli, mürkleid, Peipsi sibulaid, Vana Tallinna likööri, ürte, Tori Jõesuu õunasiidrit, vabajooksukanade mune ja võid.

Treeninguteks aga tuli tellida Prantsusmaalt sadakond rangete reeglite järgi kasvatatud kana. Näiteks toidetakse neid eranditult Bresse’i piirkonnas kasvatatud teravilja ja piimatoodetega ning iga kana jaoks peab olema vähemalt 10 ruutmeetrit pinda, et tal oleks võimalik endale piisavalt meelepäraseid vihmausse, putukaid ja taimi otsida.

Eesti puravikud ja tatar

Teise roana tuleb esmakordselt võistluse ajaloos valmistada veganiroog, milleks vajaliku kraami valivad osalejad võistlushalli turult ise. Kuigi kohapeal saab valida umbes 150 puu- ja köögivilja vahel, võivad võistlejad oma rahvuslikkuse rõhutamiseks ka üht-teist kodust kaasa võtta. Roozil on Eestist kaasas toortatar ja puravikud, kuigi algul kaaluti ka nii kõrvitsat, kartulit kui peeti.

Kui Rooz stardib Lyoni poole pühapäeval, siis buss köögitehnika ja muu tarvilikuga lahkus Prantsusmaale kolm päeva varem, ehk siis reedel.

Võistlusmeluga saab end kursis hoida www.facebook.com/bocusedor.estonia . Eesti astub võistlustulle 25. jaanuaril.

Juubeliaasta: esimesest võistlusest möödub 30 aastat

Bocuse d’Or tähistab sel aastal ümmargust sünnipäeva – esimese kokanduse olümpiaks nimetatud võistluse toimumisest möödub 30 aastat. Nime on võistlus saanud oma asutaja, Prantsuse legendaarse koka Paul Bocuse’i järgi, kes aastal 1987 selle kokandusvõistluse ellu kutsus. Iga kahe aasta tagant kogunevad Lyonis 24 kokka 24 riigist, et selgitada välja maailma parim kokk.

Sarnaselt olümpiale, võisteldakse ka Bocuse d’Oril kolme värvi auhinna nimel –kulla, hõbeda ja proksi nimel. Ettevalmistus finaaliks kestab kuid ja pääs sinna tuleb lunastada eduka esinemisega Euroopa eelvoorus.

Eesti on varem finaalvõistlustele Prantsusmaal jõudnud kolmel korral, Lyonis on meid esindanud Vladislav Djatšuk (2009), Heidi Pinnak (2013) ja Dmitri Haljukov (2015).