Juss Haasma tütre Miiaga.Foto: Laura Oks
Tele
19. jaanuar 2017, 21:30

Juss Haasma saates “Tund tähega”: oma lapsi ma vitsa ja rihmaga ei kasvataks (15)

Täna alustas Kanal 2es uus telesaade “Tund tähega”, milles pannakse pihipinki üks kuulus Eesti inimene, et noored saaksid temalt küsida kõike, mis meeles mõlgub. Täna oli saate täheks näitleja Juss Haasma, kes muuhulgas jutustas ka oma lapsepõlvest ning meenutas, et sigadusi sai tehtud ikka korralikult ning selle eest ka vitsa ja rihma saadud, kuid mehe sõnul oma lapsi ta vägivallaga ei kasvataks. 

Lapsed olid krutskeid täis, paludes mehel "Sein on ees" laulda ja küsides Haasmalt igasugu küsimusi, muuhulgas ka seda, kas näitleja lapsepõlves ikka vitsa või rihma ka sai ja milline oli tema suurim pahandus. 

Haasma tõdes, et on küll kere peale saanud, nii vitsa kui rihmaga, kuid seda põhjusega. 

“Lapsena ja ka praegu ei ole kõige kergem inimene. Lapsena olin krutskeid täis, öeldi, et mul oli pea nagu viinamarjakobar, mis tähendab, et ma olin selline actioni poiss, siiamaani olen. Ma ei kannata igavlemist, vegeteerimist, ma tahan liikuda, edasi-tagasi, kuhugi suunas. Loomulikult, kui kuskil rahmeldada, siis satud igasugustesse olukordadesse ning ka mina väiksena. Sai tehtud ikka pahandusi ja selleks, et maa peale tuua natuke, olen saanud vitsa ja rihma. Küll aga ma ise olen mõelnud, et läbi sellise karistuse ma oma lapsi ei kasvata. Head lapsed, need ju kasvavad vitsata!” sõnas Haasma.

Üldiselt ei pidanud Haasma enda lapsepõlve raskeks, vaid pigem ikka lõbusaks. “Mul oli lõbus lapsepõlv, aga raskustega ma arvan. Emps tegi sööki, papsiga suvel tegin grilli, käin mõnusalt ujumas, vaatan telksi,” meenutas Haasma. 

Küll aga püsimatu natuuri tõttu juhtus Haasmaga ka pidevalt õnnetusi. “Lapsepõlv oli mul lahe, alatasa minuga midagi juhtus, mul on pead õmmeldud väga palju, mul on olnud peapõrutus mitu korda, olen teinud koerustükke, närinud elektrijuhtmeid. Ikka olin selline vahva poiss ka vahepeal,” naeris ta. 

Vastuseks küsimusele, mis on tema lapsepõlve suurim sigadus, vastas Haasma, et neid oli nii palju, ega oskagi nii midagi välja tuua. Seejärel võttis Haasma kõne emale, et temalt küsida, milline  oli tema meelest noore Jussi suurim koerustükk. Mehele endale meenus juhtum lingukiviga. “Isa õpetas mulle lingu tegemist ja siis ma tahtsi sulle seda hirmsasti näidata ja siis see lingukivi maandus…kus ta maandus?” küsis Juss. “Kas ta ei maandunud sinna...minu prilliklaasi või?” vastas Haasma ema, mille peale kogu publik naerma purskas. ”Selliseid sigadusi ikka juhtub,” naeris Haasma.