Täna oli Marko Reikop jälle "Ringvaate" eetris ja jagas oma muljeid Balilt koju tulekust, kui lennukid ei lennanud, sest Istanbuli lennujaam oli lumetormi tõttu suletud. Jakarta lennujaamas kojusaamist oodates oli tal aega endast ka selfiesid teha, mida mees lahkelt Õhtulehega jagas.Foto: Erakogu
Inimesed
11. jaanuar 2017, 19:46

MARKO REIKOP EI SAANUD TORMI TÕTTU BALILT KOJU: kõige hullem oli seitsmetunnine elav järjekord lennujaamas - paljud lennud olid tühistatud ja ülebroneeritud

“Kõige hullem oli elav järjekord Jakarta lennujaamas – seisin neli tundi järjekorras ja siis otsisime ametnikuga mulle järgmised kolm tundi uut kojulendu,” meenutab saatejuht Marko Reikop, kuidas ta paar päeva tagasi Istanbuli tabanud lumetormi tõttu Bali saarelt koju ei saanud. 

Reikop räägib Õhtulehele, et sõitis möödunud aasta lõpus Bali saarele puhkama. “Ma broneerin oma reisid alati väga pikalt ette, sest saan aastas ainult loetud päevad, kui “Ringvaade” eetris pole, ära olla. Tavaliselt on mul ju iga päev saade.” Selleks korraks pani Marko omale juba augustis paika reisi Bali saarele, mis eestlaste seas aina populaarsemaks muutub. “Parim variant lendamiseks oli Turkish Airlines, kust sain väga mugava lennu trajektooril Tallinn-Istanbul-Jakarta. Kõik oligi mugav, kuni selle hetkeni, et koju tagasi ei saanud.”

Marko ütleb, et esimest korda hakkas ta süda halba aimama siis, kui talle saadeti uudis, et Istanbuli lennujaam on lumetormi tõttu suletud. Siis vaatas Marko lennuinfo lehelt, et lennuk, mis pidi sõitma marsruudil Istanbul-Jakarta-Istanbul ning mille peale temagi istuma pidi, pole väljunudki. “Seega oli kindel, et sellega ma kuhugi ei saa.” Lennufirma polnud Reikopile mingit infot andnud ja nii läks ta siiski õigel ajal lennujaama, kus talle öeldi, et kuhugi te ei lenda – kõik lennud on tühistatud.  Marko sõnab, et tavaliselt võtab ta puhkuse täpselt nii pikalt, kui reis ise kestab, kuid sedapuhku ütles miski talle, et tasuks võtta paar päeva lisaks. “Päris kaugelt oli ikka tulla. Ma olen oma elus väga palju reisinud, aga sellist asja pole kunagi olnud.” Marko oleks pidanud koju jõudma esmaspäeva päeval ning õhtul juba eetris istuma. Kodumaad puutusid tema jalad aga alles teisipäeva õhtul, kui ETV ekraanil lõppes teine ilma temata tehtud “Ringvaade”. 

Uue pileti saamine võttis 7 tundi 

Marko meenutab, et Jakarta lennujaamas ootas teda ees elav järjekord, kuhu tuli uue lennu broneerimiseks end seisma sättida. “Osa inimesi saadeti hotelli ja öeldi, et lennufirma võtab nendega ise ühendust. Mina ei saanud sinna ootama jääda, nii poleks ma kunagi koju tagasi saanud.” Järjekord ei tahtnud aga eriti liikuda. “Seal oli inimesi üle maailma ja saime omavahel lausa sõpradeks, hakkasime suhtlema ja elasime üksteisele lõpuks kaasagi.” Neli tundi pärast seismist jõudis Reikop teenindusletini, kus koos lennujaama töötajaga kolm tundi talle uut kojulennu võimalust otsiti. “Vaatasime läbi kõik lennufirmad ja kohad, kustkaudu lennata saab, aga kõik lennud olid kinni, broneeritud, üle broneeritud… me vaatasime lende Riiga, Londonisse, Abu Dhabisse, Helsingisse, igale poole. Lõpuks jäi ainsaks variandiks Jakarta-Hong Kong-Moskva-Tallinn.” 

Lend Jakartast Hong Kongi sujus Marko sõnul kenasti. Kell 5 hommikul Hong Kongi jõudes selgus aga, et ka Moskva reis on ülebroneeritud. “Öeldi ka, et mu kohver on kadunud. Siis ilmus üks Läti mees, kes ütles mulle, et ta on Hong Kongi lennujaamas kolm ööpäeva veetnud. Lõpuks ootasin ma seal kuus tundi lendu, teadmata, kas saangi peale. Õnneks sain.” Koju jõudis Marko kaks ööpäeva pärast seda, kui Jakartast liikuma hakkas. Vahepeal andis ta Skype’i vahendusel “Ringvaatele” ka intervjuu ja inimesed, kes seda näinud olid, astusid lennujaamas mehe juurde ja ütlesid, et tal läks lausa hästi, et paar päeva hiljem koju sai. “Ühtedele sõbrannadele oli öeldud, et enne 15. jaanuari ei maksa kojusaamisest unistadagi. Paljud reisil oleval eestlased on siiani kuskil välismaa hotellides. Võid nutta või naerda, aga sa ei saa lihtsalt koju tagasi.”

Kodus on hea olla

Kui Moskva lennuk lõpuks õhku oli tõusnud, oli Markol enda sõnul väga hea tunne. “Inimesed rääkisid, et oli ka juhuseid, kus istuti juba lennukis, kuid siis kutsuti välja, sest lend oli ülebroneeritud. Seega ma ei julgenud enne rõõmustada, kui lennuk õhus oli. Tagasi ta ju ikka ei pööra,” muigab Reikop. Markole on alati reisida meeldinud, kui praegu ütleb ta küll, et sõna “lennuk” ajab teda öökima. “Ma ei taha lennukit kaugelt ka näha! Lennukitoit on samuti kirjeldamatult jälk. Aga mul on hea meel siin pimedas ja jahedas Eestis tagasi olla.” Muidugi, kompvekina, ei jõudnud Marko kohver eile koos temaga koju. Selle sai ta kätte täna ning see oli tee peal katki läinud “Kõik, mis vähegi juhtuda sai, see juhtus.”