Inimesed

"Ester Mägi on olnud kogu aeg meie muusikamaailma üks säravamaid pärle!" 

Õhtuleht.ee, 11. jaanuar 2017, 04:00
KRAPSAKAS JUUBILAR: Ehkki helilooja Ester Mägil on vanust pea sama palju kui Eesti vabariigil, on daam ülimalt reibas ja erksa jutuga. Sünnipäeva ei soovinud ta siiski intervjuudega sisustada. "Ma olen elus palju teinud ja tunnustust saanud, aga minu aeg on möödas. Tähelepanu on uutel tegijatel. Ma ei ole praegu midagi kirjutanud ja ega mul olegi midagi huvitavat rääkida," lausus ta eile.Foto: Tiit Blaat
"Meil on see häda, et erinevalt Inglismaast pole meil kombeks kedagi ristida rüütliks. Usun, et proua Ester Mägi vääriks rüütlitiitlit otsemaid," ütleb organist, pedagoog ja helilooja Andres Uibo , kes astus eile Niguliste kirikus Ester Mägi 95. sünnipäeva puhul toimunud juubelikontserdil teiste seas üles. 

"Ma ei räägigi muusikast, eilne juubilar oleks rüütlitiitli välja teeninud ka oma olemise, daamilikkuse ja intelligentsi tõttu," ütleb Andres Uibo. "Ta on olnud seda kogu aeg – meie muusikamaailma üks säravamaid pärle!" Uibo ütleb, et tema side Estriga on olnud üsna otsene. "Mul on olnud au esitada esimest korda vähemalt kümmekonda Mägi teost orelile. Nende hulgas oli minu meelest kõige huvitavam kontsert orelile ja klavessiinile." Uibo lisab, et neid huvitavaid palasid, kus oreli paariliseks mõni teine instrument, on teisigi.

Andres UiboFoto: Alar Truu

Samal teemal

"Minu tagasihoidlik austus Ester Mägi vastu väljendub selleski, et olen viinud tema teoseid kõikjale üle maailma, kus aga vähegi esinenud olen. Umbes kuu aega tagasi andsin peaaegu Mägi täiskontserdi Maltal. Mitte ammu toimusid sellised ka Iisraelis ja Itaalias." 

Peep Lassmann: "Kõrgest east hoolimata on minu õpetaja jäänud ülisädelevaks!" 

Muusika- ja teatriakadeemia rektor professor Peep Lassmann teab, et õpetaja plikaiga hakkab tähtsa sünnipäevaga tasapisi mööda saama ja ta jättis muusika kirjutamise juba paarkümmend aastat tagasi või rohkemgi nooremate hooleks. Mägi mõistus ja ütlused on aga endiselt teravad ning muusika mõistmine ja mõtestamine on aastatega veelgi täiuslikumaks muutunud.

Peep LassmannFoto: Laura Oks

"Võin vahetu muusikaprotsessi juures seisjana öelda, et Ester Mägi õpilased on sõna otseses mõttes olnud kõik Eesti naisheliloojad või saanud temalt vähemalt innustust," räägib Lassmann.

"Tegelikult asun õpetaja sünnipäeva lahkama täiesti valest otsast: meie helimeistrite lahterdamine meesteks ja naisteks on juba algusest peale väär. Nad kõik teevad ju ühise nimetaja all muusikat. Kõrgest east hoolimata on minu õpetaja jäänud ülisädelevaks. Kui daami kohta on kohustuslik öelda intelligentne, siis Ester Mägi ongi just selline!" Lassmann ütleb, et Mägi sõnakasutus pole grammigi paigast nihkunud ja annaks silmad ette ka enamikule filoloogidest.

"Samuti on püsinud muutumatuna tema oskus end asjatundjate ringis maksma panna ja demonstreerida end kui spetsialisti, kes on oma hariduse saanud terve rea vene tippheliloojate juures," kiidab ta.

Lassmanngi astus eile Niguliste kirikus juubelikontserdil teiste seas üles. "Minupoolne kingitus Niguliste kontserdisaali oli klaveriteos "Lapi joiud", mida mängisin maailmaesiettekandes 1987. aastal, nii et sel aastal saab 30 aastat täis," ütleb ta. "Teos pani mind kergelt värelema juba esiettekandel, nüüd aastate küpsedes on täiuslikkus saanud veelgi kõrgema taseme." 

Peeter Vähi: Ester Mägi ja Veljo Tormis olid kui paarisrakend 

Helilooja Peeter Vähi tihe kokkupuude juubilariga algas juba 1985. aastal, kui Vähi astus heliloojate liitu ja sattus Mägiga peaaegu pinginaabriks. "Kuigi meie vanusevahe oli tuntav ja oleme ju lausa eri generatsioonidest, tundsime mõlemad, et nüüd on saabunud just meie aeg midagi ära teha," meenutab Vähi. "Mul ei ole seoses Estriga rääkida ainsatki ühist lugu – selleks on sünninumbrid passides liiga erinevad. Küll aga saan rääkida oma südamelähedusest tema muusikaga. Sellepärast, et ta on osanud eesti rahvamuusika väga täpselt siduda akadeemilis-klassikalise kunstmuusikaga. Rahvus, kust Estergi pärit, on ehitanud prouale tõsise baasi. Ehk just siin on ka õige koht tõmmata rööpjooni Veljo Tormisega, kellega ugri rahvamuusika on lahutamatu. Nad on üks. Kui ma kuulan Estri muusikat, saan aru, et ta on pärit just siit minu kõrvalt," ütleb Vähi.

Peeter Vähi Foto: Robin Roots

"Töötan väikest viisi ka plaadiprodutsendina, seega on tulnud lindistada üsna palju Estri kammermuusikat. Viimati sai konservi klaveripala "Vana kannel". Juba see ligu annab aimu, kui lai oli ja on Mägi tegelik muusikaline ampluaa. See tekkis ajal, kui Eesti naiste muusikapõldu valitses esimesena Miina Härma ja tema järgi kronoloogias kohe Ester Mägi." 

Ester Mägi 

  • Sündinud 10. jaanuaril 1922
  • 1946–1951 aastatel õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Mart Saare klassis kompositsiooni
  • 1951–1954 oli täiendõppel Moskva Konservatooriumi aspirantuuris, õppides Vissarion Šebalini juhendusel
  • 1954 naasis Eestisse ja oli aastani 1984 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppejõud
  • 1952. aastast kuulub Eesti Heliloojate Liitu
  • 1999 aastal nimetati ta Eesti Muusikaakadeemia audoktoriks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee