"VABAD MEHED" TAAS EKRAANIL | Mesine ehk Kristjan Lüüs: ajateenistus on vajalik nii meestele kui riigile (5)

Sarja esimene hooaeg keskendus erinevate taustade ja iseloomudega noormeeste üleelamistele ajateenistuse pikas õppes. Teine hooaeg leiab aset neli aastat pärast ajateenistust, kui kõik mehed reservõppekogunemisele kutsutakse. Lüüsi sõnul on teises hooajas oodata mitmeid huvitavaid tegevusliine. Sarja põhiteemaks jääb siiski esimesest hooajast pärinev sõjaväemaailm, kuid lisaks saab lähemalt näha meeste päriselu ja omavahelisi suhteid. "Kuna tegemist ei ole enam ajateenistusega, vaid reservõppusega, siis on ka selles karmis sõjaväe keskkonnas vabadust rohkem. Mis on minu tegelasele väga hea, sest ta on selline pullivend," rääkis Lüüs.

Esimesele hooajale heideti militaarfoorumis militaar.net ette, et sarjas kujutatu pole üldsegi tõetruu ning seetõttu seda vaadata ei kannatagi. Samuti pidavat sari ajateenistuse olemusest vale mulje jätma. "Olematu distsipliin nii rivis, sööklas, laua juures, väljaõppe läbiviimisel kui ka peaaegu igal pool mujal - samuti justkui puuduvad otsesed tagajärjed või on need väga nõrgad. Minu pataljonis oleks ilmselt paljudele sarjas näidatud mehetegudele järgnenud bussisõit vahipati kartsa," kirjutas üks militaarfoorumi kasutaja.

Lüüsi sõnul ei ole meelelahutussarja puhul, mis "Vabad mehed" mõistagi on, sajaprotsendiliselt tõetruu kujutamine nii oluline. "Tuleb leida kesktee, tuua sisse meelelahutus, välja arendada suhtedraamasid, kuid samas näidata ka seda, mis ajateenistuses siis on. Ajateenistuses on väga palju treeningut, mida on raske mingisuguse korraliku sarjana maha müüa," sõnas ta.

Ajateenistus on tähtis

Ajateenistust selle klassikalises võtmes Lüüs aga ise läbinud ei ole, selle asemel otsustas ta läbida asendusteenistuse, kuna soovis olla koos oma toonase elukaaslasega, kellega praeguseks abiellunud on.

Aasta aega kestnud asendusteenistuse läbis noormees lastekodus, millest sai ta enda sõnul  palju elukogemust. "Ma kartsin, et ma pean kaksteist kuud lihtsalt kuskil tiksuma, aga asi ei olnud tegelikult üldse nii. Ma sain sealt päris head sõbrad omale ja teada, ma sain reaalse pildi mis asi on lastekodu," rääkis noormees. Lüüsi sõnul sai ta kogemusi erinevas vanuses lastega hakkama saamiseks ning häid nippe, mida tulevikus lapsevanemana ära kasutada.

Teenistuse läbis noormees aga pärast "Vabade meeste" esimese hooaja lõppemist, seega sai noormees siiski meki suhu ka päris ajateenistuse olemusest. "Mul oli justkui mingisugune mõtteline kohalolek tavalises ajateenistuses olemas. Ma arvan, et ajateenistus on omal kohal ja ma arvan, et see on vajalik nii meestele kui riigile," sõnas ta.

Juhtumised Võrumaa metsade vahel

Teine hooaeg filmiti suures osas Võrumaa metsades. Lüüsi sõnul oli teine hooaeg leebem kui esimene, kuna selles hooaja filmiti ka linnastseene ja pimedas ja külmas metsas ei pidanud nii palju passima.

Filmimisel käisid abis ka Võrumaa kaitseliitlased, kes erinevates stseenides kaasa mängisid, neid meenutas Lüüs ainult lahkete sõnadega. "Nemad on sellised, et tavaliselt ei panegi tähele, et nad olemas on, sest nad on väga vaiksed, rahulikud, aga kui midagi vaja on, siis nad olid alati varustusega kohal. Nemad nägid kõige rohkem päris välja ka. Absoluutselt väga tänuväärsed inimesed," rääkis ta.

Võtetelt on Lüüsil meenutada ka juhtum, mis talle pikaks ajaks meelde jääb. Täpsemaks sündmuste meenutamiseks kutsus ta seda jutustama loo peategelase – Jaanika Tammaru, kes sarjas tõsiselt karmi leitnant Hundimetsa mängib, sõites ringi suurte sõjaväemasinatega ja käsitledes relvi nagu professionaal. Ka selles juhtumis pidi Tammaru, kes muidu väga autot juhtida ei oska, sõitma suure sõjaväemasinaga, kaitseväe GD veoautoga. "Need on natuke vanemad ja kahjuks mitte automaatkäigukastiga. Käsipidur on sellel autol selline, mida ma ise füüsiliselt ei jõudnud liigutada, kui kaugemalt pidin autoga stseeni sisse sõitma, siis pidin raadiosaatjaga teada andma, et "ma ei jõua, tulge appi!" ja siis saadeti assistent, kes jooksis üle väljade ja läbi metsa ja tõmbas mul auto käima," naeris ta.

Selle sama sõjaväeautoga oleks Tammaru aga ükskord peaaegu alla ajanud režissööri Martin Korjuse. "Pidin stseenist välja sõitma, meil oli kolme inimesevaheline stseen ja oli täpselt see hetk kui mind ei filmitud. Mõtlesin, et olen siis taustal kasulik ja lihtsalt panen autol mootori tööle, et on ka heliduubel olemas. Aga kuna käik oli sees, siis auto liikus natuke edasi. Kuna teisi näitlejaid võeti just sellise nurga alt, et režissöör Martin Korjus istus praktiliselt mu veoauto nina ees, siis ei osanud ta seda üldse oodata, et mingi näitleja hakkab võtteplatsil isetegevust tegema," rääkis ta. Suurest õnnetusest jäi puudu vaid mõni sentimeeter. "Nii lõppeski juhtum minutilise šokiseisakuga," naeris ta.

Tammaru sõnul oli, äpardused välja arvata, metsas väga tore seriaali jaoks võtteid teha. Näiteks said inimesed, kes parasjagu kaadris ei pidanud olema, tegeleda korilusega. "Need, kes ei pidanud parasjagu stseenis olema, said kukeseeni korjata ja tegime seeneleibasid õhtu lõpus ja pidasime piknikku. See oli hirmus tore, et pikk võttepäev on selja taga ja siis röstime õhtul seeni!".

Kas ajateenistus peaks olema kohustuslik ka naistele?

Praegu on ühiskonnas käima läinud debatt selle üle, kas ajateenistus võiks ja peaks olema kohustuslik lisaks noormeestele ka tütarlastele. Eelmise nädala alguses võttis sõna kaitseminister Margus Tsahkna, kelle arvates ei oleks see vajalik, kuid siiski ta seda ei välista. Seriaalis "Vabad mehed" leidub lisaks uljastele noormeestele ka sihikindlaid naistegelasi. Triin Tenso (Võrask) ja Jaanika Tammaru (Hundimets) mängivad sarjas vapraid ja sitkeid ajateenijaid, kuid siiski ei peaks nende arvates ajateenistus naistele kohustuslik olema.

Jaanika Tammaru: Ajateenistust võiks olla võimalik läbida õppimise ja töö kõrvalt, aktiivsete nädalavahetuste näol.

Tammaru tõdeb, et tema see on nii ja naa küsimus, kuid kinnitas et tema tundis end sarja võtetel ajateenijat mängides pigem hästi. "Ma mõtlesin sellele nõnda, et kui kaitsevägi oleks võimalik läbida niimoodi oma õppimiste tööde kõrvalt, väga-väga aktiivsete nädalavahetuste näol, siis ma heameelega võtaks sellest ka ise osa," sõnas ta. Tammaru sõnul ei ole ta otseselt ajateenistuse vastu ega ka poolt, kuid kui ajateenistus muutuks naiste jaoks kohustuslikuks, siis ei saakski küsimusi tekkida, vaid tuleks lihtsalt minna ja ära teha. "Ma arvan, et kui see mingisugusest hetkest muutuks kohustuslikuks, siis muutuks ka ajateenistuse programm vastavaks," ütles ta, lisades, et on siiski erinevus sees, kas ajateenistuse läbivad mõned naisterahvad, või kõik naised. "Võib-olla mingisugused suunitlused või koormused oleks teistmoodi jagatud, aga see nõuab täiesti uue süsteemi loomist. Seega ma ei tea, see on selline suur utoopiline küsimus. Aga täiesti vastu ma ei ole," sõnas ta. Tammaru arvates võiks Eesti eeskuju võtta Norrast ja nende süsteemi analüüsida, vaadata, kuidas seal naiste jaoks on ajateenistus korraldatud ja mida see ühiskonnas muudab.

Triin Tenso: Ajateenistus ei tohiks üldse kellelegi kohustuslik olla.

Tenso, kes mängis sarja esimeses hooaja karmi iseloomuga Võraskit, jäi küsimuse peale pikaks ajaks mõttesse "Ma ei tea, ma ei ole mõelnud selle peale. Aga pigem mitte," lausus ta. "Ma arvan, et see on füüsiliselt loogilisem, et meesterahvad seda tööd teevad"“ nentides, et ta on ise näinud, kuidas ajateenistus positiivselt meesterahvastele mõjub. Tenso arvates oleks ajateenistus ka naiste jaoks tore ja vajalik, kuid ta ei usu, et see peaks olema kohustuslik. "See ei tohiks üldse kellelegi kohustuslik olla, pigem võib see kõigil vabatahtlik olla," rääkis neiu.