ÕL ARHIIV | Töötav Oskar Luts tossas toa maast laeni suitsu täis (13)

luts on parim.kui lugeda kasvöi tema följetone,siis tolle aja kokkulangevus tänasega on ikka hämmastav.

Mina pean selleks O.Lutsu.

Luts ei olnud tavaline kirjanik (ehk siis pastakast teksti väljaimeja) - ta oli tänapäeva mõistes kanaldaja, kes võttis ühendväljast lihtsalt valmisoleva info ja lihtsalt vormistas selle kiirelt ja kaunilt kaunisse Eesti keelde!
Tammsaare parandas ja sodis oma tekste kohutavalt - tema pingutas oma tekstide kallal ikka räigelt ning nägi oma maise mõistusega ränka vaeva.
Ja siis sündiski Tõde ja Õigus!
Ehk tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!
Tammsaare vaev ja viletsus kirjutamisel kandus ilmselgelt üle tema tekstidesse (ja eriti käekirja), mis on puhtalt mõistuse poolt konstrueeritud, mitte spontaanselt sündinud. Mis pidevalt ennast parandab ja püüab veelgi parem välja näha.
(Ma tean millest ma räägin, kuna töötasin 1984 - 1988 aastal Tammsaare muusemis Kadriorus ja nägin Tammsaare originaalkäsikirju)
Kui Luts oleks Tammsaare moodi ainult mõistuse abil kirjutanud, poleks kunagi sündinud Kevadet – sest lapsed ei mõtle eriti palju, nad on spontaansed ja rõõmsad ja seda suutis Luts ka ideaalselt kanaldada – ehk siis selliseid elurõõmsaid tegelasi lihtsalt kirjeldada ja nende tegemistele kaasa tunda.
Ja see on ka selge, et Lutsu nn. „tõelised kirjanikud” (ehk need, kes oma tekste mõistuse abil pikalt konstrueerivad) ei tunnusta – kadedus ja mõistmatus ja sellest sündiv väike Ego lihtsalt ei luba seda!

Luts kanaldas Elu, oli Elu, mitte ei kirjutanud sellest.

Ja vaatamata neile ajutistele Luts´u rahalistele raskustele, pole tänane, end "kunstnikuks" tituleeriv linnakodanik Lall, mu meelest millegi erilise saavutusega hakkamaa saanud - no jah, räuskamine ja ähvardamine, kõrge enesehinnang ehk enesekriitilise meele puudumine... - sedand nüüd küll.

Tossas, napsitas ning lahkus siit ilmast 66 aastaselt. Mis näitab, et tal oli väga tugev organism.

Ta kirjutas väga häid teoseid