MIS MUREKS? Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole pöördus mullu üle poole rohkem inimesi kui aasta varem (13)

Võrdse kohtemise voliniku Liisa Pakosta sõnul torkas lisaks kahjuks juba tavapärasteks kujunenud noorte emade muredele silma, et väiksemate laste isad satuvad täpselt samasugusesse murepuntrasse.

"Isadel võib minna isegi hullemini, sest nende lapsevanemakohustusi ei kipu mõni tööandja millekski pidama. Probleem on nii naiste kui meeste jaoks ühtmoodi selles, et töövaldkonna arusaamad ja regulatsioonid on perekonnaelust liiga eemalseisvad. Selle tõttu on raske nii emadel kui isadel tööd ja pereelu päriselus ühitada. Palju on ka selliseid juhtumeid, kus tööandja lihtsalt ei tea ühte või teist võrdse kohtlemise, sealhulgas lapsevanema võrdse kohtlemise nõuet. Ta arvab, et töölepinguseadus või avaliku teenistuse seadus kirjeldab kõik ära, aga võrdsete võimaluste rikkumine tekib siis, kui jäetakse arvestamata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadused. See kõik ei aita kaasa eesti rahva iibele ega töötajate motivatsioonile," lisas Pakosta.

Sarnaselt eelmisele aastale on järgmisel kohal puude ja vanusetunnuste alusel pöördumised. Kasvanud on ka pöördumised rahvuse, sealhulgas keeleoskuse alusel. Seksuaalse sättumuse tunnuse alusel pöörduti 7, rassi või nahavärvi alusel 4 korral. Veendumused olid samuti põhjuseks 4 korral, töötajate esindamine 2, ning usutunnistus, sotsiaalne seisund ja töölepingu liik igaüks 1 korral.

Väljaspool voliniku pädevust oli 58 pöördumist. Need on sellised juhtumid, kus inimesed tunnetasid ebaõiglust, ent kehtiv võrdse kohtlemise seadus ei võimalda pöördumist menetleda.

Rõhuv enamus probleeme tekkis töösuhetes: neid käsitles 160 pöördumist. Valdkondadest teisele kohale jäid teenused (39) ja kolmandale haridus (21). Neljandat kohta jagavad sotsiaalteenused (12), riigikaitse (11) ja reklaam/meedia (13).

"Varasemate aastatega võrreldes toimus muudatus selles, et puudega inimesed julgevad üha enam pöörduda  probleemidega töösuhetes, selliseid avaldusi oli 15. Tunnen heameelt, et on suurenenud puudega inimeste teadlikkus oma õigustest ja ühtlasi tunnetus, et nad saavad seista oma õiguste eest. Nii avaliku kui ka erasektori juhtidel ja kolleegidel, aga ka seadusandjatel on veel palju õppida, et üksteisel aidata parimaid töötulemusi saavutada," rõhutas Pakosta.

Diskrimineerimine tuvastati 20 juhul, enamasti piirdusid inimesed tasuta õigusnõustamise saamisega või abiga dokumentide vormistamisel töövaidluskomisjoni või kohtusse.

"Tahame, et inimesed saaks õppida ja oma tööd teha rõõmuga ja innustatuna võrdsetest võimalustest kõigi jaoks. Meie kõige peamisem eesmärk on aidata leida inimese jaoks toimiv lahendus, ja mitte alati ei käi lahendusega kaasas kellegi süüdimõistmine, ehkki seegi on kõigutamatu pahatahtlikkuse korral hädatarvilik nõrgema poole õiguste kaitseks," kinnitas Pakosta.