Olav OsolinFoto: Alar Truu
Inimesed
1. jaanuar 2017, 19:28

Olav Osolin: ega miskid äpud "Edekabelisse" ei jõua (14)

""Edekabelis" ei üritata kellelegi ära panna või vastu molu virutada, vaid haaratakse kinni mõne saatejuhi või avaliku elu tegelase iseloomulikust tahust ning üritatakse seda siis võimendada. Mõnikord veidi rohkem vinti peale keerates,“ räägib naljasaate stsenarist Olav Osolin ning lisab, et saatesse jõudmiseks peab isik olema ikka aasta jooksul silma paistnud.

Kuna Henrik Normanni "Edekabel" oli Õhtulehe lugejate arvates aastavahetuse parim saade, uurisime, kuidas seda tehakse. “Edekabel” on heatahtlik paroodiasaade, mis juhindub kahest põhimõttest: kõiki rolle mängib Henrik Normann ja teemaks on lõppeva aasta populaarsed telesaated. "Kuna seda vaadatakse enamasti kirjus seltskonnas süldi ja seaprae kõrvale, siis oleme püüdnud jälgida, et parodeeritavad saated, isikud kui ka jututeemad oleksid hästi laiale telepublikule arusaadavad. See saade ei ole neile, kes ütlevad uhkusega, et nad telekat ei vaata. Vastupidi, "Edekabeli“ vaatajale on need tegelased ekraanilt hästi tuttavad ja nii ilmselt käibki telekate ees tuline heitlus, et kas Normann tegi seda tegelast väga hästi või mitte nii hästi,“ ütleb Osolin. "Samas on aga Henrik tahtnud igal aastal kehastada tema jaoks uudseid karaktereid. Seetõttu oleme jätnud kõrvale need saated ja tegelased, keda ta on juba varem parodeerinud. Ma pean silmas näiteks sellist tegelast nagu Juhan Parts, keda Henrik võib ilmselt une pealt jäljendada.“

Seekordsest saatest meeldis Osolinile, kuidas Henrik suutis matkida peaminister Jüri Ratast, kes nii oma näokujult kui olekult Normanni ennast väga ei meenuta. "Nii, et kui tulevikus on vaja kuskil maakonnas mõnd pumbamaja või teejuppi avada ja peaminister ei saa kohale minna, siis võib Henrik selle töö täitsa vabalt ette võtta,“ arvab ta.

Tagasisidet saate kohta on olnud seinast-seina. „Öösel tulnud sõnumites tuli kiidusõnu tõelistelt proffidelt ja kuuldavasti on kiitust ka kommentaariumides olnud, aga kindlasti on ka arvajaid, et sellist saasta pole maailmas veel nähtud. Ma pole õnneks eriline põdeja ning veebikommentaare loen harva, aga asjaliku kriitika panen tavaliselt kõrva taha ja võtan seda edaspidi arvesse,“ sõnab Osolin. Isiklikult arvab ta, et see on Normanni soolosõu ja kõige tähtsam on, et tema oleks rahul.

Kuigi enamik inimesi tavaliselt ei tea, et Osolin on viimased aastad selle saatega seotud olnud, siis hiljem on küll “Edekabel” jutuks võetud, kui ta mõne tegelasega on kokku puutunud. "Seni olen saanud vaid äärmiselt positiivset tagasisidet, ju on tegu viisakate inimestega. Muuseas, pea kõik saated ja saatejuhid, kes “Edekabelisse” on nii-öelda sisse pandud, on ise alati heal meelel saate valmimisele kaasa aidanud. Pakkudes siis omalt poolt originaalstuudiot või rekvisiite. Ja ma pole seni küll kuulnud, et keegi oleks hiljem selle saate üle väga põdenud või pahandanud. Pigem on vastupidi,“ räägib ta.

Teisi aastalõpu saateid Osolin ei näinudki, kuna ta vaatas alates poole kaheksast aastavahetuse teleõhtu parimat saadet, kus Ragnar Klavan aitas Liverpoolil võita Manchester Cityt. "Ja kui see lõppes, siis algaski “Edekabel”, mille ma uuesti üle vaatasin, nüüd juba tavapärases olukorras: hapukapsa ja viinapitsi kõrvale,“ muheleb ta.