Foto: Teet Malsroos
Eesti uudised
27. detsember 2016, 04:00

VAIMULIK: presidendi kiriku vältimine sunnib teda üha uuesti usuteemade juurde tulema (136)

"Nii nagu presidendipoolne kiriku vältimine sunnib teda ja paljusid teisi agnostikuid ja ateiste üha uuesti usuteemade juurde pöörduma, nii annab ka eitus võimaluse imetleda Jumalat," leiab Harkujärve kogukonnakiriku vaimulik Avo Üprus, kommenteerides president Kersti Kaljulaidi öeldut, et jõulude ajal ei pea tingimata kirikusse minema.

President Kersti Kaljulaid on öelnud ajalehele Meie Maa, et jõulude ajal ei pea tingimata kirikusse minema, jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga. "Ma austan soovi ja traditsiooni kaasata kirikut oma igapäevastesse tegemistesse, nii nagu on mulle arusaadav ka soov seda mitte teha. Nii jõulu- kui ka muul ajal," kirjutas Kaljulaid oma Facebooki lehel 24. detsembril, kui osales koos sidepataljoni ja vahipataljoni ajateenijatega kaitseväe kalmistu kabelis jõulumõtisklusel.

Kirikuõpetaja Avo Üpruse sõnul ei keskendu kirik jõulude ega ka mingil muul ajal edu- ega omandikultusele, ei vali välja üht ja ainust "õiget" sihtgruppi, vaid on koos rahvaga, mis koosneb erinevatest inimestest, kellest keegi ei peaks tundma end hüljatu, tõrjutu, ebaisikustatuna. Kirik on oma olemuselt avatud ja kaasav organisatsioon ning see, mida pakume, kasvab välja tänulikkusest ja usaldusest, ütleb ta. "Minu usk ei sega mul pärast jaanipäevast jumalateenistust naisega jalga keerutamast ega üle lõkke hüppamast, pigem vastupidi. Ka jõulude ajal on mul kirikuskäimise kõrval muidki rõõme. Tahame jaatada elu ning usume, et elujaatav kirik on elulähedane ja vajalik paljudele. Seetõttu tuleb hoida kirikute uksed avali," räägib Üprus. "Pole mõtet eitada midagi, mis on tegelikult olemas, olgu siis nähtaval või nähtamatul kombel, materiaalsel või ideaalsel moel. Põhjendamatu on eitada nii hiit kui ka kirikut, rääkimata vaimust, millest üks või teine nähtus kantud, ja kultuurist, mis nende nähtavate märkide – või väravate, nagu sai enne öeldud – ümber moodustub," ütleb Üprus. "Mis puutub Jumalasse, siis Tema sedavõrd teistmoodi olemine kannatab ka eituse välja. Kas keegi sellest eitusest paremaks saab, õnnelikumaks, seda on raske ütelda. Aga kui mõelda siinkohal ristilöömise dialektikale, milles ülim eitus pöördub korraga ülimaks jaatuseks ning tänagi miljoneid inimesi kõnetab ja õnnestab, siis mine tea. Nii nagu presidendipoolne kiriku vältimine sunnib teda ja paljusid teisi agnostikuid ja ateiste üha uuesti ja uuesti usuteemade juurde pöörduma, nii annab ka eitus võimaluse imetleda Jumalat."