GALERII | Väikesed fännid rokkisid Metsatöllu kontserdil

Täna, laupäeval avas Rock Cafe enda uksed veidi tavapäratul ajal ja veidi tavapäratule publikule. Päeval kell kaks tunglesid rokiklubi ukse taga väikesed poisid ja tüdrukud koos vanematega, et pääseda Metsatöllu kontserdile „Ka noore hundi rind on rasvane“. Üks poiss ja tüdruk, vanuseks umbes viis aastat, arutavad, et huvitav, kas „Hundi süda sees“ ka ikka ettekandmisele tuleb.

Veel enne, kui kontsert pihta hakkab, saavad nooremad ja vanemad fännid Metsatöllu liikmetega pilti teha ja bändimeestelt autogrammi küsida. „Näpud püsti,“ juhendab bändi solist, Markus Teeäär, kui end järjekordse väikse fänniga pildile seatakse.

Kohale on tuldud tõesti koos peredega, nagu Metsatöll ürituse kuulutuses ka üles kutsus, kusjuures enamik lapsi on koolieelikud. Omapäi on kontserti nautima tulnud ka mõned teismelised. Enne bändi lavaletulekut käib lava ees üks trall ja tagaajamine. „Kaua veel etenduseni on;“ küsib üks roosa pluusiga tüdruk emalt nõudval toonil. Varsti pärast seda astubki Metsatöll lavale ning väikesed fännid tõsinevad.

Laval bändimehed end tagasi ei hoia, kontsert on sama vali ja võimas kui alati, mis sest, et seekord moodustavad umbes kolmandiku publikust väikesed lapsed. Bändi avapauk ehmatabki tagasihoidlikumad fännid veidi ära. Üksisilmi jälgivad nad laval toimuvat julgemata end õieti liigutadagi. Järgmiste lugude siiski elavnetakse ning julgetakse kaasa laulda ja tantsidagi.

Vanemate eeskujul rokkariks

„Kui hevimuusika on, siis peab näpud nii panema,“ õpetab üks isa enda väikest poega, kuidas korralik rokkar muusikutele kaasa elab. Ilmselt pole kõik lapsed vanematelt siiski rokigeeni pärinud, mõni väike inimene jälgib laval toimuvat üsna kohkunud pilgul. Teised aga tunnevad end isa kukil või ema süles kontserti nautides üsna hästi. Lapsevanemad naudivad kontserti muidugi väga.

26aastane Taavi räägib, et tema nelja-aastasele tütrele Nellile on Metsatöll kogu aeg meeldinud. Mees tõdeb, et on last juba väiksest peale kontsertidele kaasa võtnud ning nii sai tüdruk juba paariaastaselt Metsatöllu muusikaga tuttavaks. Spetsiaalselt lastele korraldatud rokk-kontserdil pole Taavi tütrega varem käinud, küll aga on see tema meelest väga hea idee ning selliseid üritusi võiks mehe sõnul rohkemgi korraldada.

Lea (38) on tulnud kontserti nautima koos mehe ja lastega. „Me kuulame Metsatöllu, siis jäi selle ürituse reklaam silma ja mõtlesime seda muusikat lastele ka tutvustada,“ kirjeldab Lea, kuidas nad kontserdile jõudsid. Naine räägib, et kodus neil päevad läbi metal-muusika ei mängi ning poeg fännab hoopiski diskomuusikat. Ometi tulid lapsed hea meelega kontserdile kaasa. Igaks juhuks oli mõlemale põnnile ka kõrvaklapid kaasa võetud, et vali muusika laste kõrvadele liiga ei teeks.

Lapsi on kontserdil ehk saja ringis, poisse ja tüdrukuid on enam-vähem võrdselt. Esialgu tundub üsna kummalisena vaatepilt väikesest maasikablondide juuste ja heleroosa kleidiga tüdrukust, kes Metsatöllu muusika rütmis pead noogutab. Aga kes ütles, et rokifänn peab olema nahktagis karvase habemega vanamees?

Kontserdi eelviimase loo ajal kutsuvad bändimehed paarkümmend last lavale, et koos nendega „Oma laulu ei leia ma üles“ laulda. Kaasa laulda kõik väikesed fännid küll ei oska, koos Metsatölluga laval olla on aga igal juhul meeldejääv kogemus. Kontserdi viimase loo lõppedes õnnestub õnnelikematel kinni püüda ka mõni kitarrimedikas või trummipulk. Üks poiss võtab isa kukil istudes silmade särades vastu trummipulga, mille Atso talle ulatab.

Lapsed saadavad fännikirju

Atso märgib, et idee teha lastele kontsert on tegelikult juba üsna vana. Nimelt andis Metsatöll 2005. aastal täpselt samas kohas täpselt sama nimega kontserdi. See toimus 1. septembril ning oligi mõeldud eelkõige väikestele fännidele. „Nüüd mõtlesime, et jube pull oleks seda korrata, et pole ammu lastele midagi teinud,“ seletab Atso.

Lauri Õunapuu, kes mängib bändis mitut instrumenti kandlest torupillini, tõdeb, et lastele esinedes on ikka natuke teistmoodi tunne. „Hakkad mõtlema et ega kava liiga pikk pole ja milliseid lugusid ikka mängida,“ selgitab ta. Samas ütleb Lauri, et lapsed suhtuvad muusikasse ausalt ning põhjust mingeid laule mängukavast välja jätta ei olegi.

Atso lisab, et mõned lood on Metsatöllul kõll veidi julgemate tekstidega. „Raadiost tuleb julgete tekstidega laule iga päev ja need ei ole Metsatöllu omad,“ naerab seepeale Lauri ning Atso tõdeb, et varem või hiljem need julgemad tekstid nagunii lasteni.

See, et kontserdile tõesti palju lapsi kohale oli tulnud, ei olnud Atso sõnul üllatus. Trummar märgib, et väga paljud lapsed kirjutavad neile ning saadavad enda joonisatud pilte. „Ju siis see energia, mis meil lugudes on, meeldib neile,“ mõtiskleb Atso ja lisab, et rokkarina lastelt kirju saada on ikka väga hea tunne. „Ma arvan, et see on isegi armsam, kui täiskasvanud inimene kirjutab.“

Millist muusikat aga bändimeeste enda lapsed kodus kuulavad, kas ainult rokki? Atso räägib, et tema poeg Simo (16) kuulab Megadethi, Deathi ja Panterat. „Aga ta on ise nende asjadeni jõudnud. Ma pole kunagi talle ühtegi asja peale surunud,“ kinnitab Atso, et pole poega teadlikult metal-muusika juurde suunanud. „Pigem on praegu nii, et ma olen läbi tema ise uusi asju avastanud.“

Lauri räägib, et tema pojale meeldib väga Kriminaalne Elevant. Tütardele meeldivat aga Trad.Attack! ja Curly Strings kohe hirmsasti. „Metsatöllu kuulavad ka, ega sellest ei pääse,“ muigab muusik.