Võta pits ja pea aru! Kas Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kohtumised olid legitiimsed?  (44)

Minu kui ajakirjaniku jaoks on see muide täiesti arusaadav ja loomulik. Mäletan, kui käisin ise esimest korda ETV stuudios "Kahvli" otsesaates ligi kümne aastat tagasi ja olin jubedalt närvis. Mäletan selgesti ka seda, et üks väga tuntud telenägu soovitas mul võtta pitsi konjakit, enne kui eetrisse lähen. Mõtlesin esimese hooga, et mis hullu juttu ta ajab, ja ei julgenud seda pitsi siiski võtta. Arvasin, et alkohol mõjub halvasti ja  siis läheb mõte täiesti sassi. Pärast intervjuu andmist tuli aga pingelangusest tohutu peavalu ja kui järgmine kord otsestuudiosse läksin, mõtlesin, et proovin selle nipi siiski ära. Uskumatu, kuid tõsi - pits konjakit enne kaamerate ette minekut otsestuudios võtab tõepoolest närvi maha. Seda olen nüüd aastaid hiljem ka oma intervjueeritavatele, kes on väga närvis, vahel soovitanud. Rõhutan siinkohal, et jutt käib ikka pitsist ning mitte pudelist ja otse-eetri kartusest. 

Tänapäeval üritatakse kõiksugu asju reguleerida. Ometi on ju iidsetest aegadest pärit vanasõna, mis ütleb "võta pits ja pea aru" ehk täiskasvanud inimene peab ikkagi eelkõige ise vastutama oma tegude eest ja teadma, kus jookseb tema piir ja kui palju juuakse. See, millest Evelin Ilves rääkis aasta tagasi (et Riigikogu puhvetis tuleks alkohol üldse ära keelata), on meie Lääne maailma eestkoste ühiskonna mõtteviisi kõige otsesem väljendus. Ma võin teatud tingimustel aru saada piirangutest (nagu öösel ei müüda alkoholi jne.) ja olen sada protsenti nõus, et alaealised tuleb alkoholist võimalikult kaugele lükata - AGA täiskasvanud inimesed, kellel on igaühel 1000-40 000 mandaati valijate poolt ja me usaldame neile kogu oma riigi juhtimise (läbi esindusdemokraatia mudeli, mis meil eksitseerib), peame me nüüd hakkama valvama ka nende kainust?! 

Jeltsinist on ju lausa mitmeid lugusid, kus ta võttis dirigendilt kepi ja hakkas ise orkestrit juhatama... Või kui Lennart Meri kurtis, kuidas tal pea pärast Jeltsiniga kohtumisi valutas. Kas ka kõik need lepingud, mis Meri on 1990ndatel venelastega sõlminud, võime nüüd napsise pea tõttu kuulutada tühiseks? Või siis võime öelda isegi, et meil on vedanud, et keegi auru all ei sõlminud piirilepingut... Venelastega diplomaatia ajamine käib ju ikka viinapitsiga koos, või nagu Meri on meenutanud, siis Jeltsiniga ei piirdunud see ainult ühe pitsiga. Diplomaatilistel vastuvõttudel pakutakse muide alati ohtralt alkoholi. Mina isiklikult ei ole kordagi kohanud ühtegi karjääridiplomaati (isegi Vene saatkonnas) täiesti purjus olekus. Külalisi on ikka vindistena nähtud, aga nii Eesti diplomaadid kui ka siin resideeruvad välissaadikud on ikka alati adekvaatsed olnud. Ehk siis veelkord - päeva lõpuks vastutab iga inimene ikka ise selle eest, mida ja kui palju ta võtab. Eriti kui ta esindab riiki, rahvast või minugi pärast mõnda ettevõtet või seltsi. 

Üleüldse tundub mulle, et ööistungite ja obstruktsiooni formaat Eesti oludes on meie seadusandluses veidi moonutatud. Kui Suurbritannias soovib opositsioon takistada mõne ebasobiva seaduse läbiminekut, siis seal peetakse tundidepikkuseid kõnesid. Tõsi, ka see on äärmus omaette. Näiteks luges üks lord ette terve telefoniraamatu. Meil võetakse seevastu Riigikogu ööistungil kümneminutilisi vaheaegasid, kuna kõnede aeg on piiratud.  

Eestis esineb ööistungeid ainult seoses eelarvega. Eelarve on aga selles mõttes eriline seadus, et seda saab esitada ainult valitsus ehk koalitsioon ja opositsioonil ei ole võimalik muud moodi seda takistada, kui ainult obstruktsiooni teel ja mitte mingeid sisulisi ettepanekuid tehes, vaid ainult ööistungeid pidades, vaheaegadega venitades ja täiendusettepanekuid tehes. Eestis on muide seda venitustaktikat tehtud ka üle kuu aja. 

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et kuivõrd riigi eelarve on üks tähtsamaid hoobasid, kuidas meie riiki juhtida, ja opositsioonil ei ole võimalik esitada alternatiivseid variante, siis sisuliselt nendel öösitungitel ei arutatagi mitte midagi ja on täiesti arusaadav, et ööistungitel tehakse kõike muud kui sisulist eelarve arutelu. Ma ei kiida Madis Millingu napsutamist, vaid üritan pöörata tähelepanu sellele, et iga täiskasvanud inimene peab ise teadma, mida ta teeb. Aga on ka selge, et öö läbi hommikuni niisama vahtida ajab vahel isegi tugevama närvikavaga inimese jooma.