SUUR ÜLEVAADE | "Eesti laulu" teine poolfinaal: Kerli Kõiv, staarisaate kasvandikud ja mõni uus tulija (17)

Kui eelmisel nädalal said selgeks need viis esinejat, kes "Eesti laulu" finaalis Eurovisioni koha pärast heitlema hakkavad, siis täna lisandub neile veel viis konkurenti. Õhtuleht koostas ülevaate, kes ja milliste lugudega teises poolfinaalis võistlusse astuvad.

Liis Lemsalu: “Eesti laul” on suurim võimalus muusika tutvustamiseks

Staarisaatest tuule tiibadesse saanud Liis Lemsalu on võistluses tagasi ning sedapuhku looga “Keep Running”, mille sõnad ta on ise kirjutanud. Liis ütleb, et jooksmisest see lugu ei räägi. “See on kõigile teada teema, milleks on üks või mitu inimest, kes on meie eludes alati olemas. Need on inimesed, keda oleme alati valmis aitama. Justkui armastus, mis ei vaja mingit kompenseerimist, vaid tuleb siiralt,” selgitab Liis oma loo sisu. Lemsalu ütleb, et on võistluses tagasi, sest “Eesti laul” on paratamatult kõige suurem väljund, kus oma uut muusikat tutvustada. “Ma tahan tagasi tulla ka seepärast, et need inimesed, kes on kulisside taga, loovad väga hea tunde ja alati on hea meel siia tagasi tulla.”

Koit Toome ja Laura Põldvere: koos on julgem

Tänavu on võistlustules ka üks eriti vinge superduo – Koit Toome ja Laura Põldvere. Mõlemad on Eurovisionil juba käinud, Koit soololauljana ning Laura ansambli Suntribe koosseisus. Neljal korral on Laura soolona aga “Eesti laulul” napilt võidust ilma jäänud. Koit usub, et koos on võistluses julgem. “Mul on küll üksi esinemise kogemus olemas, kuigi tunne on, nagu see oli eelmises elus,” ütleb Koit, kes käis Eurovisionil pea 20 aastat tagasi. “Usun, et see, et me Lauraga nüüd koos oleme, lisab loole vürtsi.” Laura ja Koit said kokku läbi Sven Lõhmuse, kellega mõlemad väga kaua koostööd on teinud. Lugu “Verona” hakkas Lõhmuse peas tööle kui mees istus Veronas Romeo ja Julia mälestusmärgi ees ning veini jõi. Laura sõnul on tegemist ääretult romantilise looga. “Tänapäeva läänemaailmas inimestel on kiire, aga vaatamata sellele see armastus, Verona – Romeo ja Julia lugu, on ja alati jääb.” Seda, kuidas nende lavasõu poolfinaalis välja nägema hakkab, pole veel täpselt paika pandud – tiimiga on küll mõtteid vahetatud, kuid veel on Koidu ja Laura arvates sellest vara rääkida.

Rasmus Rändvee: olen mingis mõttes juurte juures tagasi

Teine teises poolfinaalis võistlev staarisaate võitja Rasmus Rändvee ütleb, et on viimasel ajal veetnud oma päevi nii, et istub hommikul kell 8 kitarri või klaveri taha ja hakkab muusikat kirjutama. Oma võistluslooga “This Love” on ta enda sõnul justkui juurte juures tagasi – Rasmus alustas soololauljana, tegi vahepeal bändi Facelift Deer – mis läks lahku, sest liikmed õpivad kõik erinevates maailma otstes – ja nüüd laulab taas üksi. Lugu sündis “Eesti laulu akadeemias”. “Ma läksin ühte tuppa inimestega, kes olid minu jaoks suured lapsepõlve eeskujud, nende seas näiteks Ewert Sundja ja Bert Prikenfeld,” räägib Rasmus ja ütleb, et lugu sündis väga loomulikult. “Kõik lõpetasid üksteise lauseid ja nagu filmis, kus muusika hakkab mängima, kõik läheb hästi sujuvalt, see oli isegi pisut nagu näideldud lookirjutamine.” Õige pea võib Rasmus Rändvee sõnul oodata ka tema muusikaga plaati, kuna tal on praeguseks sahtlisse kirjutatud sadu lugusid.

Kerli Kõiv: minu lugu räägib kaksikleekide armastusest

Ameerikas laineid lööv Kerli Kõiv oli võistluses osaline ka mullu, kui tema kaasautorluse tulemusena sündis Cartooni lugu “Immortality”. Tänavu võistleb Kerli aga ise ning looga “Spirit Animal”, mis on sündinud tema ja Brian Ziffi koostöös. Kerli ütleb, et on nüüd “Eesti laulul” osalemiseks valmis. Varem polnud lihtsalt õige aeg. Lugu räägib kaksikleekide armastusest. “Kaksikleegid on need inimesed, kes on kahes erinevas kehas, aga jagavad ühte hinge.” Selle kõige ümber tahtis ta luua abstraktse ja unenäolise maailma, mille inspiratsiooniks hingeloom sai. “Loo sõnades on väga palju kujundeid ja loomi, näiteks on seal valge tiiger ja hunt, kes on mõlemad minu hingeloomad.” Seda, kas lugu on kellelegi kindlalt pühendatud, Kerli ei avalda. Loo salm oli Briani arvutis juba ammu olemas, refrään sündis Eesti metsas. Loo timmisid Kerli ja Brian kokku meili teel.

Daniel Levi: laulan oma vennast ja tema pruudist

Mullu looga “Burning lights” “Eesti laulul” napilt teiseks jäänud Daniel Levi on samuti tagasi, sedapuhku looga “All I Need”. Daniel kirjutas selle suvel, kui läks kitarriga oma sõber Ago Teppandi juurde ja mängis talle selle ette. “Ago vahepeal häälitseb ja siis ei saagi aru, kas talle meeldib või mitte. Ma mängisin, ta häälitses ja ma ei saanud aru, kas see on hea või ma olen puusse pannud. Siis ütles ta, et see on võib-olla üks parimaid lugusid, mis ma üldse kunagi kirjutanud olen,” räägib Levi. Seda, milline on loo sisu, Daniel veel ei avalikusta, kuid tunnistab, et see räägib tema vennast Joshuast ning tolle pruudist. “Seal taga on üks väga ilus ja liigutav lugu.” Oma venna armuelust Danieli sõnul veider laulda ei ole. “Hästi armas on.” Daniel räägib veel, et nende kõlapilt bändis on pisut muutunud. “See on katsetus, milline meie uus kõla olla võiks. On akustilisi instrumente, aga sisse toodud ka värskeid saunde.”

Alvistar Funk Association laulab väljamõeldud haldjakeeles

Ansambli Alvistar Funk Association lugu “Make Love, Not War” on kirjutatud haldjakeeles, mille vahele on pikitud palju erinevate riikide nimesid. Lauljatar Inga Kaare ütleb, et ega ta ei teagi veel, kuidas elavas esituses tal kõik need nimed pähe jäävad. “Olen isekeskis proovi teinud ja haldjakeele vahele neid riike öelda ei ole lihtne.” Kõik lood, mida Inga bändiga teeb, on tema sõnul haldjakeeles. “”Eesti lauluks” oleme vahele pannud ka 52 sõna, millest saavad kõik aru,” ütleb Inga. Neist 47 on riikide nimed, lisaks muidugi ka loo pealkiri. Haldjakeel on Inga enda väljamõeldud. “See on mingi muster, mis mingi moment jookseb ja see on alati erinev.” Kuidas lahendataks olukord aga Eurovisionil, kus tuleb lood ju ära tõlkida? “Selleks peab olema haldjas. Kuna me haldjad pole, siis seda tõlkida ei saa.” Loo teine autor Margus Alviste ütleb, et loo sõnum annab edasi seda, et inimest on inimeste hullusest väsinud. “Meil sai ka villand ja mõtlesime, et tuletame meelde vana tõe, et armastage, mitte ärge sõdige.” Margus ja Inga leidsid teineteist Facebookist.

 Ian Karell: laulan oma raskustest Ameerikast Eestisse tulemisel

Loo “Sounds Like Home” tegemisel said kokku Ian Karell ja ansambel Close To Infinity. Iani isa vanemad on pärit Eestist, mees ise on sündinud Ameerikas, kuid elab juba 8 aastat Eestis. Nende võistluslugu räägibki Iani Eesti loo. “Sellest, miks ja kust ma siia tulin, millised raskused mul Eestis olid ja miks Eesti nüüd mu kodu on,” paljastab Ian, kes töötab põhikohaga Tallinna Euroopa koolis inglise keele ja kunstiõpetajana. Johannes Knter ansamblist Close To Infinity ütleb, et nad said Ianiga kokku, kuna jagavad prooviruumi. “Ian tuli meie juurde jutuga, et ta teeb erinevate Eesti artistidega muusikat. See lugu meile mõlemale meeldis ja otsustasime koos edasi minna.” Muide, Ian osales “Eesti laulul” ka mullu, kui oli laval koos laujatar Kéaga. “Olla Saku suurhalli laval nii paljude inimeste ees oli super kogemus. See aasta ma vähemaga ei lepi,” muigab ta.

Almost Natural: näeme praegu vaeva oma lavaesitusega

Ansambel Almost Natural koosneb kahest võõrapärase nimega noormehest – Anis Arumetsast ning Amiran Gorgazjanist. Amirani isa kasvas Gruusias, noormees ise Põlvas. Anise ema on pärit Tadžikistanist ja isa Eestist. Loo sünni juures olid kambas veel ka heliloojad Londonist – Noah McNamara ja Willie Weeks. “Noah nägi Facebookis meie prooviruumi videot ja küsis, kas tahaksime koostööd teha, et “Eesti laul on tulemas,” räägib Anis. Siis saatis Noah kuttidele mõned looideed, neile jäi kõrva “Electric” ja seda hakati edasi arendama. Nüüd võistlevad Anis ja Amiran “Eesti laulul”. Konkreetseid tulevikueesmärke pole kutid omale paika pannud. “Mida kaugemale, seda parem,” ütleb Anis. Lõdvad nad kindlasti ei võta ja ütlevad, et näevad praegu väga palju vaeva oma lavaesitusega.

Ansambel Antsud sai nime Tammsaare romaanist

Ansambel Antsud on võistlustules looga “Vihm”. Bändiliikme Aile sõnul on vihma mõeldud laulus kui puhastustuld. “Eesti rahvas ka ju omal ajal sai lauldes vabaks, kõik see muusika on ka nagu vihm – ta voolab. Praegust ühiskonda ja maailmapilti vaadates mulle tundub eelkõige, et maailm vajaks uuesti seda vihma, mis ühendaks ja peseks puhtaks selle maailma,” ütleb Aile Alveus-Krautmann. Nimi Antsud pärineb Tammsaare romaanist “Põrgupõhja uus Vanapagan”, mille kaudu kirjanik ühiskonda kritiseerib. “Ants on väga kaval, manipuleeriv ja tänapäeva inimeste iseloomuomadustega. Seega ühest küljest on nimi pärit seal romaanist, teisest küljest on tegu vana ja väärika nimega,” ütleb bändiliige Karl ja lisab, et ühele rahvamuusikakollektiivile sobib selline vana ja väärikas nimi väga hästi.

Angeelia teeb koostööd Andres Kõpperiga

Lugu “We Ride With Our Flow” on sündinud Angeelia Maasiku ja Andres Kõpperi koostöös. Angeelia ütleb, et on muusikaga omal käel terve elu tegelenud, kuid viimasel ajal on tundnud, et on nüüd valmis oma tegemistega ka avalikkuse ette tulema ja end maailmale tutvustama. Tegelikult ei plaaninud Andres ja Angeelia üldse esiti “Eesti laulul” osaleda, kuid lõpuks siiski tundus, et peab. Muide, Angeelia on mulluse “Eesti laulu” finaali pronksmedalisti Mick Pedaja elukaaslane. “Ta on väga inspireeriv ja me motiveerime teineteist pidevalt,” ütleb Angeelia. Angeelia ja Andres kohtusid esmakordselt keskkoolis, kui Angeelia esines sõbrannaga ja Andres neile kitarri mängis. “Mingil hetkel küsis Angeelia, kas oleks mingi variant midagi koos teha. Tal oli üks duett. Mõtlesin, et miks mitte,” räägib Andres, kuidas nende koostöö eelmisel aastal alguse sai.