MAA SEES ONGI VETT: Kaader 2008. aastal Jules Verne’i kuulsa romaani ainetel valminud filmist «Reis maakera südamesse» ei illustreeri siiski tegelikkust – Maa sees pole voolavat vett, veemolekule peidavad endas mineraalid. Foto: Vida Press
Inimesed
10. detsember 2016, 04:00

Maa sisemuses võib peituda sama palju vett kui ookeanides kokku (25)

Jules Verne maalis oma kultusromaanis "Reis maakera südamesse" (1864) fantaasiapildi sügaval Maa sisemuses peituvast hiiglaslikust ookeanist. Absurdiklassika on osutunud ootamatult tõeseks. Rahvusvaheline teadlaste tiim avastas, et sügaval Maa sisemuses on peidus palju rohkem vett, kui seni teada oli. Abiks oli neil üksainus tilluke ja odav teemant!

Jules Verne maalis oma kultusromaanis "Reis maakera südamesse" (1864) fantaasiapildi sügaval Maa sisemuses peituvast hiiglaslikust ookeanist. Absurdiklassika on osutunud ootamatult tõeseks. Rahvusvaheline teadlaste tiim avastas, et sügaval Maa sisemuses on peidus palju rohkem vett, kui seni teada oli. Abiks oli neil üksainus tilluke ja odav teemant!

Kanada Alberta ülikooli geoloogi Graham Pearsonit ajab naerma, et tema ja ta kolleegide leid peegeldab Prantsuse kirjaniku omaaegset ülevõlliseiklust maakera südames. "See oli ju algselt Jules Verne’i idee, eks?" muheles ta Kanada väljaande Globe and Mail intervjuus. "Sada aastat hiljem osutub see enam-vähem tõeks – ainult et inimene ei saa seista ja seda vett vaadata."

Pearson avaldas koos kaasautoritega 2014. aastal teadusajakirjas Nature artikli, milles kirjeldas puhtjuhuslikult sülle langenud avastust. "See tuli tõesti nagu välk selgest taevast." Pearsoni laboratoorium uurib teemante. Vääriskivid tekivad sügavas maapõues: kõrge rõhk ja suur kuumus moonutavad seal süsinikurikkaid materjale. Üks labori teadlastest püüdis dateerida viiemillimeetrise läbimõõduga vääriskivi, mis oli pärit Brasiiliast Juina piirkonnast ja kaalus 0,09 grammi. Grahami meeskond oli maksnud Brasiilia käsitöökaevuritele pruunika kivikese eest 2008. aastal vaid 20 dollari ringis. Neil polnud aimugi, milline sensatsioon selles peitus.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99