Jääkarupoja saatus peaks selguma kuu aja jooksul (2)

Loomaaed andis teada, et esimene poeg tuli ilmale pärast kella üht öösel väljaspool pesakasti. Kell 1.03 pesast väljunud emakaru tõi poja kell 1.21 hambus pessa. Teine poeg sündis kell 6.45 pesakastis.

Paraku oli esimesena ilmale tulnud poeg elujõuetu ja kuigi emakaru hoidis, lakkus ja püüdis teda nisale tõmmata, suri poeg kuuendal päeval. „Vastsündinud jääkarupojad kaaluvad alla poole kilo ja esimesed elunädalad on nende ellujäämise seisukohalt väga kriitilised. Loodame, et teisel pojal õnnestub see aeg üle elada,” seisis loomaaia nädalataguses pressiteates.

Loomaaia direktori Tiit Marani sõnul on loomade suremus tehistingimustes väiksem kui vabas looduses, ometi juhtub selliseid asju ka loomaaias.

Tallinna loomaaias on emakarule poegimise jaoks ette valmistatud vaikses majasügavuses asuv pesakast. „Praegu keegi sinna juurde ei lähe ja meie ainsaks infoallikaks on see, mis näeme turvakaamera pildilt. Alles siis saab mõõtma minna, kui poeg on piisavalt suur. Selle üle peab otsustama veterinaararst. Praegu on nad meie silma alt ära ja see on ema ja väikese eluka omavaheline asi, kuidas nad hakkama saavad. Täpselt nii nagu looduses,” selgitas loomaaia direktor.

Kaamerapildi põhjal ei saa Marani sõnul hinnata, kuidas jääkarupojal läheb. Üks on selge, praegu on poja jaoks kriitiline aeg. „Kui ta hakkab kuu vanuseks saama, siis võib enam-vähem kindel olla, et kõik läheb hästi. Praegu ei riski seda veel öelda,” märgib Maran ja lisab, et samas ei saa loomaaed nii tähtsat uudist avalikkuse eest vaka all hoida.

Esimesena pääseb jääkarupoega uudistama veterinaar ja kui kõik läheb loomakesega hästi, võiks loomaaia külastajad jääkarupoega näha talve lõpus ehk veebruari lõpus või märtsi alguses. „Väga raske on täpselt ennustada, sest tegemist on elusolendiga ja igaüks käitub isemoodi,” lisab Maran, aga lubab, et avalikkust mõistagi teavitatakse, kui loomasõbrad jääkarupoega näha saavad.

Kindel pole, et jääkarupoeg just Tallinna loomaaeda jääb. Nii nagu teised loomaaiad, on ka Tallinna oma andnud õiguse otsustada jääkarupoja elukoha üle koordinaatorile, kes näeb tervikpilti. Rahvusvaheline koordinaator otsustab, kas konkreetsete geenidega loom on vaja viia mujale või mitte. „Mõte on see, et me ei taha midagi võtta loodusest, vaid proovime oma jõududega hakkama saada. Kes teab, võib-olla on ühel hetkel vaja need jääkarud uuesti loodusesse lasta,” arutleb loomaia värske direktor.

Kui jääkarupoeg peakski suurena mõnda välismaa loomaaeda kolima, siis kasvuajaks jääb ta Tallinna oma ema juurde. Seega on väga suur võimalus, et loomaaia värskeim elanik saab sügisel kolida loomaaia põhjavärava lähistel avatavasse uude jääkarude kompleksi.

„Tahaks kangesti loota, et nii läheb, see oleks niivõrd tore, kui ema koos lapsega ja isakaru saaks üle viia uude aedikusse ja kogeda, kuidas nad seda avastama hakkavad,” unistab loomaaia direktor.

-------------------------------

Friidal on varsti sünnipäev

Jääkarud on Tallinna loomaaia ekspositsioonis olnud pea loomaaia algusaastatest saadik, kuigi esimene poeg sündis siin alles 1995. aastal. Praegu elavad Tallinnas Schönbrunni loomaaias sündinud 15-aastane isakaru Nord, Tallinnas sündinud ja 16. detsembril 14-aastaseks saav emakaru Friida ning nende esimene poeg kolmeaastane Nora, kes on arvult viies Tallinna loomaaias üles kasvanud jääkarupoeg.