Inimesed

Hendrik Toompere: "Ilmselt oli see mingisugune häbi ja alanduse segu, mis Hermaküla sinna puu otsa viis."

Jaanus Kulli, 6. detsember 2016, 04:00

52 KOMMENTAARI

k
Kahju,/ 7. detsember 2016, 08:42
Tartus hoiti seda meest, nagu sulgpatjade, aga Tallinn ei võtnud sama andumusega vastu. Pole tema esimene, kes oma olnud sära taga nutab ja elu lõpetab. Ja pole mõtet andekast joodikust märtrit teha.
j
Ja jah/ 6. detsember 2016, 23:49
Miks mind küll ei märgata ja püüne peale torgata, peale laulmist ja kätest kinni hoidmist oleksime võinud massisuitsiidi teha, polnud meid enam kellelegi vaja
k
Kunagine trepikoja- naaber/ 6. detsember 2016, 19:04
Evald oli väga soe ja armas inimene, näitlejana võrratu. Ehk oli viga minna Tallinna?
h
Hermaküla`de needus./ 6. detsember 2016, 18:45
Äkki on siin tegu geenidega, needusega. Ka Evaldi õde Elsa tegi 1985.a mais enesetapu. Ja Evald oli see, kes ta soost leidis - ka siinsamas Harjumaal.
e
Eve/ 7. detsember 2016, 17:05
Mäletan seda päeva väga selgelt.Oli täiskuu,tulin töölt,mitte midagi halba polnud juhtunud aga tuju oli masendav ja aina korrutasin endale:noh,siit ilmast saab ju ära minna...koju jõudes kuulsin raadiost,mis oli juhtunud.Esimene mõte oli,oh,oleks sa homseni oodanud!
n
näen/ 6. detsember 2016, 18:30
vahel telekast tema poega, meenutab natuke Evaldit.
õ
õnnelind/ 6. detsember 2016, 14:29
Hingest ja südamest kahju Hermakülast! Kena, andekas, sarmikas, suurepärase häälega näitleja! Filmis Õnnelind Flamingo meeldis ta mulle väga, aga ka mujalgi. Kõik tema osad olid väga ja väga head! Kunstnikuhingega inimesed on hingelt õrnad, kui peen kristall...Anna nende saatud otsustada juhmarditele ja tulemus on selline! Näitlejale pole mõtet öelda: Oh, ära võta hinge...vms. Kõik inimesed ei ole rauast ja näitleja just hinge võtabki, sest vastasel juhul ei saaks ta ju näitleja olla! Puhka rahus, armas Evald! Aitäh selle eest, mis Sa andsid!
t
tänuga/ 7. detsember 2016, 09:27
Tänan teie suurepärase kommentaari eest!
v
vaataks.../ 6. detsember 2016, 14:24
...meenutamiseks "Rudolf ja Irma" ja naudiks mängu ilu
b
BAPHOMET/ 6. detsember 2016, 13:12
Vaevalt. See oli raske depressioon. Sel juhul tavaliselt soovitatakse kas end ravida või usklikuks hakata.
t
....../ 6. detsember 2016, 14:06
täpselt nii,,väga sügav depressioon,,,mul sama jama,,,päris ausalt ei teagi, kaua ise vastu pean :(
t
To:......../ 7. detsember 2016, 13:59
Püüdke vastu pidada, hea inimene, ja katsuge abi leida. Uskuge, surnud olla jõuame kõik, aga püüdke leida killukesi, mis aitavad vastu pidada - raamat, film, muusika, loodus...
k
Kristlane/ 10. juuli 2017, 15:12
Vastu pidada peaks aitama teadmine, et enesetapp on suurim patt. Elu on jumala kingitus ja selle eest ei tohi olla tänamatu. Muidu jääd põrgusse piinlema aegade lõpuni. Kui ei usu jumalasse, siis tea, et mitte uskumine ei vabasta vastutusest.
ä
äkki / 6. detsember 2016, 14:16
tahetakse ennast ajalukku odavalt kirjutada? selle peale pole tulnud?
o
Oma tööga kirjutas / 6. detsember 2016, 14:30
Hermakyla end eesti teatri ajalukku niikuinii.
a
aga ta raviski end../ 7. detsember 2016, 09:29
...aga ei tulnud toime. Kahju! Imetlesin tema näitleja ja lavastaja annet.

t
Tahaks teada,/ 6. detsember 2016, 13:07
kes olid need Kultuuriministeeriumist , kes saatsid
andeka näitleja Evald Hermaküla sel ajal sinna Nukuteatrisse ?
p
paraku/ 6. detsember 2016, 15:57
on l.lle igal sammul jalaga segada, need nimed suurt ei päästa. pigem oleks vaja kunstnikele meelerahu hoidmisse kursusi. l.ll on l.ll ja, looduslik paratamatus
s
Siis räägiti/ 6. detsember 2016, 12:21
s
6. detsember 2016, 12:39
seda räägitakse täpselt sama ammu, kui vana on maailm. Puhas klassika, nagu näiteks jätku leiba või head isu.
m
maeitea/ 6. detsember 2016, 12:11
Näitlejad võivad ka töötuks jääda.
s
see kommude/ 6. detsember 2016, 22:47
K
// 7. detsember 2016, 14:44
Kas see metsjeesu nägu?
v
vanaema ( see teine)/ 6. detsember 2016, 11:44
Me elame kõik OMA ELU, kes targemini, kes vähem, elus on väga erinevaid aegu-perioode, valikud sõltuvad paljus siiski endast, osalt ka teistest, aga kui kõvast puust keegi on, see on Jumalast antud...
Praegu seda põhjust, mis Hermaküla elu nii lühikeseks jättis, arutada - pole siiski vaja.. säästame lähedasi, aga mälestada suurepärast näitlejat-lavastajat- ilusas tükid, kus ta oli ja tegutses, rahu sinna , kus sõbrad koos...!
t
tuttav/ 6. detsember 2016, 10:54
Loomekriis,tupiktee,minna nagu pole enam kuhugi.Oled eesti teatri novaator.Vanemuises ja mujal tuntud tegija,rahva lemmik,ning korraga pole su suurt talenti enam kellelegi vaja ja kultuuriministeerium leiab,et sa kölbad veel ainult käpiknukke juhtima.Eks selline kokteil rabab hingelise kunstiinimese töesti jalust maha.Pole siia jääjate asi tema tegevust kritiseerida,kuid ikkagi on tuline kahju,et selline multitalent meist liiga vara lahkus.Puhka rahus,Evald.
i
Inimestega peab lahkelt suhtlema ja neid armastama!/ 6. detsember 2016, 11:43
Huvitav, kes seal Kultuuriministeeriumis ta nukuteatrisse pagendasid? Asi ei olnud isegi mitte juhtumis vaid teostamise hoolimatuses.
Ka praegu on mitmed korüfeed oma suunamistest saanud teada meediast?
e
Eestlaste õelusest/ 6. detsember 2016, 10:53
Kunagi oli selline võimetele mittevastava rakendamise probleem Eve Viilupil.
Ülendati ja kiideti andetuid, andekat kasutati aga transporditöödel, millest ta tervis põntsu saigi.
m
ma maletan/ 6. detsember 2016, 14:18
ka seda lugu. kas on teada, kes tapselt tema tagandamise otsuse taga oli? Eve oli toesti andekas ja tubli inimene. Eks keskparastel ongi sellist raske taluda ja siis hakatakse kaikaid kodaratesse loopima nagu meil kombeks.
a
Arhontidest/ 6. detsember 2016, 10:50
Eestis on palju kurja silmaga otsustajaid, kes temast sõltuvate psüühikat võivad korvamatut kahjutada. Olen isegi selliste ülemuste alandusi ja solvanguid tunda saanud.
Ise küündivad sellised karjeristid vaid loomevõimetute matkijateni. Icke kasutas selliste manipulaatorite kohta põlastavat nime "arhont".
m
Marielle/ 6. detsember 2016, 10:32
Minu Tartu aja lemmiknäitleja!kahju,et nii traagiline saatus.

k
Kuigi tundsin teda kui tavainimene näitlejat,/ 6. detsember 2016, 10:25
mäletan, et süda jättis vahele ja pisarad tulid silmi, kui kuulsin, et ta on läinud...Temast jäi tühik Eesti teatriellu. Iga Hermaküla austaja ellu. Samuti jäi tühik Sulev Luigest ja veel mitmest varalahkunust. Kurbus Teile m6eldes on hinges alati. Hermaküla ja Luik olid erilised, absoluutselt asendamatud. Ärgu tulgu keegi ütlema, etasendamatuid pole. ON IKKA KÜLL...
t
Tütarlaps Tartust/ 6. detsember 2016, 10:04
Aastail 1975-78 oli mu maailmaavastamise aeg, mis kulmineerus Vanemuise teatris, kus Tooming ja Hernaküla unudtamatuid lavastusi tegid. Mulle jäi just hermaküla kui näitleja eriti meelde, oli ta Lenin või kes iganes ( Metsise pesa, Pühamast püham, Kremli kellad), Tooming aga lavastas ajastuteüleseid sümbolistlikke ja religioossseid näidendeid, mis olid toona lausa anarhistlikult uuenduslikud. Aga see sai ka kiire ja kurva lõpu, sest nad vist läksid tülli Hermaküla joomise pärst, Tooming hakkas oma hiiglaslikku talenti jagama hoopis Ugalas ja ega ta päriselt enam jalgu alla saanudki - vaim habras.
Hermaküla imetlesin jäägitult telelavasstustes - "Püha öö", "Tootsi pulm", "Elu ja armastus", "Õnne 13" jne. Seda meest oleks tulnud väga hoida, kuid paraku loomingulise mehe habras hing on väga haavatav. vrd. J. Viiding. Põles ereda leegiga ega soovinud vaikselt visiseda.
w
Woodstock/ 6. detsember 2016, 09:01
Aga Google ELL leht kirjutab, et syndinud 16.05. 1941 ja surnud 16.05. 2000, ELL liige alates 28.10. 1992
m
Mäletan seda aega/ 6. detsember 2016, 08:54
Kui Suleviga juhtus nagu juhtuski. Olime Amgos synnipäeval ja Evald istus baaripukis ja mina juhulikult tema taga diivanil ja hakkasin vaatama et miks yks mees nutab. Ta oli nii omadega läbi et hullem ei saa enam olla. len kindel et nad olid väga head sonrad. Ma kahetsen et minu elus ei ole olnud sellist sopra keda nii mälestada. Koikke head teile seal teispooluses..
k
./ 6. detsember 2016, 09:50
kuidas Sa seda kahetseda saad, et sõpra ei ole? Sellest saab kahju tunda, kahetsus on teine tunne.
s
sa oled tüütu pidur./ 6. detsember 2016, 11:37
Kõik said aru, millest jutt ja meeldis, ainult sinul tarvidus väiklaselt pidurit tõmmata ja epistlit lugeda.
o
oh, / 6. detsember 2016, 08:51
Depressioon laastab psüühikat nii palju, et seda on raske sõnadega seletada. Olgu õnnelikud, kes seda kannatama ei pea. Pluss veel füüsilised sümtomid sinna juurde.
o
ohjah/ 6. detsember 2016, 09:35
Olen ka ise depressioonis olnud, see on lausa kogu meie pere haigus. Kui veel elus väga suured raskused tulid, olin ikka väga masendunud. Kui leidsin jälle huumori, läks kergemaks ja elutahe tuli tagasi. Mul on youtubes teatud videod, mida peaaegu iga päev vaatan ja mis lausa ravimi eest on. Mingid lapsena kuuldud Apelsini ja Kuldse Trio lood näiteks, mis kellelegi teisele nalja ei pruugi pakkudagi. Aga minule on see nagu mingi käeulatus ajast, kus meie perel läks veel hästi.
o
Oli.../ 6. detsember 2016, 08:28
...ikka väga hea näitleja,kurb,et tema saatus nii läks.Väga,väga hea omapärane näitleja,nüüd polegi tema sarnast näitlejat.
m
Mimoos 62a./ 6. detsember 2016, 10:24
Mulle ta jälle üldse ei meeldinud. Tugevad emotsioonid olid talle kättesaamatud. Ühesugune tuim igas osas. Osad olidki tal ühesugused.
i
Igaühel on õigus oma arvamusele nagu ka oma stiilile/ 6. detsember 2016, 11:17
Eks tal oli oma stiil, mis ei olnud Pansole omane ülenmängimine.
k
kulla Mimoos 62/ 6. detsember 2016, 11:34
no, kui polnud üliemotsionaalseid osi, miks ta emotsioneerima siis peaks? Tegelaste karakterid erinevad ju, nii mõnedki peavad vähe tuimemad olema.
x
xv/ 6. detsember 2016, 12:31
olid rolle vaadates lihtsalt liiga noor või rumal. Mulle lapsena tundusid ka ta tegelased igavad pruuni pintsakuga mehed, pealt 40 enam nii ei arva. Täitsa geenius oli, kas tead!
E
./ 6. detsember 2016, 19:39
Emõušn on ikka kõige tähtsam.
t
6. detsember 2016, 07:57
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
t
Tean,/ 6. detsember 2016, 08:40
et seda valikut paljuski mõjutas kohtuprotsess S.Luige tapjate üle.
p
P.K./ 6. detsember 2016, 07:25
Õhtuleht - MIKS te sellest kirjutate!???
r
Raivo/ 6. detsember 2016, 07:50
r
Raivo/ 6. detsember 2016, 07:57
Kunsti inimesed on väga haavatava hingega.võib olla sellest rãã
r
Ra2/ 6. detsember 2016, 11:18
Ja kunstnikele pannakse ülemusteks empaatia- ja loomevõimeta arhondid!
a
AJ/ 6. detsember 2016, 11:07
Arvan vastupidi: aeg on selline, mis taas teeb tegijatele liiga ja haibib tühikargajaid. Loomeinimesed ja üldse südamega oma tegemiste juures olijad on tänases copy-paste maailmas tõrjutud olekus, määrab parteilisus jms.
n
Nii ongi/ 6. detsember 2016, 11:20
Eriti kui vaadelda ülemusteks trüginud teovõimetuid tüüpe.
v
Viimastega/ 6. detsember 2016, 12:51

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee