Hendrik Toompere: "Ilmselt oli see mingisugune häbi ja alanduse segu, mis Hermaküla sinna puu otsa viis." (52)

Miks lavastaja ja näitleja Evald Hermaküla 16 aastat tagasi vabasurma läks, on tänaseni arusaamatu. 

"Näe, kõik eluks vajalik on olemas," kostis korraga mu selja taga kassasabas Narva maantee toidupoes Evald Hermaküla hääl. Korvis oli vist mingi salat, leib, pudel õlut, võib olla ka sigaretid. "Näe, kõik eluks vajalik on olemas." Need sõnad ei kustu kunagi mu kõrvust. Küllap seepärast, et paar päeva hiljem Hermaküla lahkus jäädavalt. Kuigi seal kassasabas oli ta hääl reibas ja silmanurgast ei puudunud vist isegi kelmikas kurd. Täna saanuks armastatud lavastaja ja näitleja 75aastaseks. 

Paar päeva pärast seda põgusat kohtumist pidanuks nukuteatri õues algama Evald Hermaküla esimene "Leonce ja Lena" lavaproov. Trupp ootas lavastajat, Eesti Riikliku Nukuteatri kunstilist juhti Evald Hermaküla, aga asjatult. Lavastajat ei tulnudki, näitlejad läksid laiali. "Nägin raeplatsil Kaiet (Mihkelsoni – toim), kes tuli teatrimajja Hermakat otsima," meenutas nuku- ja noorsooteatri näitleja Riho Rosberg viis aastat tagasi Õhtulehele 2000. aasta maid. Hermaküla abikaasa Kaie veel küsinud, kas proovi polnudki. "Ei tea siis, kus ta liigub," ohanud Kaie Rosbergi eitava vastuse peale. Sinnapaika vestlus jäänudki.