Hendrik Sal-Saller: ema on mind korra laval asendanud (2)

"Ema keelaski mul laulda, sest mul oli hääl täitsa ära ja ükski rohi ka ei aidanud, pidin lihtsalt vait olema," meenutas Sal-Saller neljapäeva õhtul Solarise Apollo kinos oma elulooraamatu "Intervjuu iseendaga" esitlusel.

"Meil oli vaja teha mäng tootmiskoondise Kooperaator firmapeol. Sel ajal pidid kõik ansamblid olema mingi ettevõtte all ja Vanemõde kuulus Kooperaatorile, kes valmistas mööblit," selgitas Sal-Saller.

Peo eel oli ansambli liider, trummar Andrus Kerstenbeck, suures mures. "Aga õnneks ütles mu ema: ma võin sinu asemel käia ja asja ära teha. Siis nad tegidki korra poistega lood läbi ja "Tiiu, Viiu, Malle" oli välja tulnud, nii et vähe ei ole! Kõik olid väga rahul," mäletab nüüdne Smilersi solist.

Teda raamatu­esitlusel intervjueerinud Mart Juur märkis, et siis võib Sal-Saller ka Smilersi puhul mureta olla – ükski kontsert ei pea ära jääma. "Absoluutselt!" nõustus Hendrik.

Tegelikult on ta oma 35aastase muusikukarjääri jooksul ära jätnud vaid kolm esinemist. "Asi peab ikka väga hapu olema, et mitte lavale minna, lihtsalt kõrge palavikuga tuleb mäng ära teha," räägib Sal-Saller oma raamatus, mille on kirja pannud Mihkel Raud.

"Sa võid ju kontserdikorraldajale seletada, et vaata, mul on 40kraadine palavik ja ma oksendan iga kümne sekundi tagant, aga tühja ta seda uskuma jääb. Selle ameti juures lihtsalt pole valikut."

Tõbisena lavale minna polegi aga muusiku sõnul nii hull, kui võib tunduda. "Adrenaliin teeb oma töö, enne ja pärast mängu on selline tunne, et hakkad kohe ära surema, aga kontserdi ajal on kõik suurepärases korras."