Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!" (52)

Punabolševik seltsimees moderaator! Kas peame aru saama, et tõde ei tohi avaldada ja vastavalt sellele punabolševikust järelvalveorganisatsioonist seltsimees ka vastavalt aegumatule korraldusele ka tegutseb?

Päts on teine teema. Egas Teise maailmasõja puhkemises ja Molotov Ribbentropi pakti sõlmimises süüdi polnud. Süüdi selles, et soovis oma rahvast sõjast säästa? Soomegi pidi 1940. venelastele alla vanduma. Esiteks olid neil Karjala kannasel hästi välja ehitatud kindlustused, teiseks, see kannase piir oli ikka suht lühike, Eesti-Vene piiriga võrreldes, kolmandaks, soomlastelt nõuti enamat. Venelased olid vahepeal targemaks saanud. Oleks venelased eestlastelt Tartu või isegi Narva ära andmist nõudnud, ei tea midagi mis toimunud oleks.

Meenuta, et Saksa väed, sealhulgas ka Eesti väeosa suutsid vene vägesid 1944.a. Narva jõel ning Sinimägedes tublisti üle poole aasta kinni pidada. Kusjuures erinevalt soomlastest ei olnud meil abiks kärekülma talve. Miks oletad, et mobilisatsooni korral ligi 100 tuhandeline EW armee sedasama poleks suutnud? Armee, mida oleksid juhtinud kohalikke olusid hästi tundvad professionaalsed eesti ohvitserid.
Teiseks, oli väga suur vahe 1944 ja 1939.a. Punaarmee vahel. 1939 oli tehnika midagi muud, T-26 oli märksanigelam kui T-34 või KV, mida siis polnud veel olemaski. Punaarmeeel puudusid 1939.a. lahingukogemused. Ja juhtimise kogemused. Sest äsja oli 1936-1937.a. repressioonide käigus vana, õppinud kaader hävitatud. Polke, diviise ning korpuseid juhtisid ilma kogemusteta eilsed leitnandid. Uued rühma- ja roodukomandörid olid läbinud aga vaid lühiajalise ohvitseride kursuse. Kusjuures sinna kursustele pääsemiseks piisas isegi 4 klassist külakoolist. Märkus, Tallinna tondi ohvitserikooli astumiseks oli nõutav gümnaasiumiharidus.

Soovitaksin rohkem sõjaajalugu, mitte aga propagandat lugeda. Polnud too Mannerheimi liin sugugi nii kaljukindel. Oli vaid üks enam-vähem korralikult välja ehitatud kaitseliin. Ülejäänud neli olid pigem ajutise, imprviseeritud. Ning kohati katkendlikudki. Ja põhja pool Laadogat polnud üldse mitte mingeid kaitseliine. Ja ka revastusi ei andnud võrreldagi. See mis punaarmee kinni pidas oli pigem soome sõdurite vaprus, ennastsalgavus ja kohalike olude tundmine ja ärakasutamine. Pluss vene poole taktikalinerumalus ja puudulik talvevarustus (polnud suuski, moondamisriideid, sooje telke, sobivaid sooje rõivaid, kohapeal tasemel arstiabij.n.e.) Ja peaiselt komandöride ebakompetentsus pluss nende hirm, nii et nad äsjaste 1936-37 a.repressioonide hirmus ei julgenud ilma kõremate ülemuste loata jaomakomissaridega nõu pidamata ei julgenud ise üldse mingit initsiatiivi ilmutada. Kartes võimalikkemahalaskmisi. Isegi Soome kõrgem ohvitserkond ei uskunud vastupanemise ja võitmise võimalusi. Näiteks esitas riikidevahelise olukorra pingestudes marssal Mannerheim ise ülemjuhataja kohalt lahkumisavalduse, kuid sõja puhkedes kutsuti ta tagasi. Ning patrioodina ta nõustuski ning oli valmis juhtma ja vastutust ka kandma.

Laadogat? Venelastel sealtkaudu siiski ei õnnestunud, kui proovisid. Polnud ju ka teid ega midagi. Suurte väeüksuste liikumine sealtkaudu olnuks siiski mõeldamatu. Hajaasustusega ala pealegi, seal olid soomlastel suured eelised.
Ehk ise loeks vähem propagandakirjandust. KUi Mannerheimi liin nii mannetu oli, miks siis see hiljem venelaste poolt maani maha kisti? Viiburi, mida liinil kaitsti, oli ikkagi Soome suuruselt teine linn, Karjala pealinn.

Mis puutub paljukiidetud mannerheimi liini, siis betoonpunkritega oli varustatud vaid kaitseliin nr, 2. Ja sedagi ebaühtlaselt, mitte kogu oma pikkuses. Esimene liin, mis esimese löögi sai oli märksa kesisem. Kaevikud, traattõkked ja palkidest džotid ning blindaažid, muldonnid. Kahureid oli liinil hoopiski vähe. Põhi kaitserelv oli maximi kuulipildujad. Tugeva teise liini järel oli kolmas umbes samal tasemel kui esimenegi. Ja viimane, neljas oli juba kiiresti ajatud improvisatsioon. Esimesed kolm murti kevadeks venelaste poolt läbi. Suurte omapoolsete ohvrite hinnaga muidugi. Murdunuks ka neljas, polnuks enam midagi, ainult avamaastik. Kuid siis sõlmiti lõpuks rahu. Mille järgi pidi Soome paljustki loobuma, kuigi säilitas oma iseseisvuse.
Mis puutub Laadogast põhja, siis polnud see nii lage tundru midagi. Olid kirikukülad, kaevandused ja metsatööstusettevõtted. Oli raudteegi. Ja oli viimasel aastakümnel rajatud kruusateede võrk. Olid elektri-ning telegraafiliinid. Kuid ka suured vahemaad ja suured metsad, mida soolmlased oma kaitses oskuslikult ära kasutasid.
Mis puutub jõudude vahekorda, siis venelased ründasid mitme diviisi jõududega, neid toetas arvukas lennu, tanki ning suurtükivägi. Kaugemaks sihiks murda läbi kuni Botnia laheni ja lõigata läbi Põhja ning Lõuna Soomet ühendavad teed. Samuti haarata mannerheimi liini kaitsjaid tagantpoolt. Soomlastel oli põhjas vaid tosin pataljoni, needki alakomplekteeritud ja lisaks mitmesuguseid väiksemaid salku. Nagu näiteks taganema löödud piirivalvurid. Suurtükke oli seal hoopiski vähe. Tanke ja lennukeid veelgi vähem ning põhja jaoks neid ei jagunudki. Ei jagunud ka tankitõrjepüsse. Oli meete patriotism, vaprus. oli tahe ja usk. Ning peamiseks relvaks valges maskeerimisülikonna liikuv suuskur. Tõhusaimaks relvaks kuulus soome püstolkuulipilduja. Pluss osavad snaiperid. Millest piisas, et venelasi hirmu all hoida, neid hõivatud külades sisse kaevuma ning kaitsesse asuma sundida. Näiteks langes sedasi piiramiserõngasse terve vene diviis. Ja sedasi lõppes seal rõngas ka nendele toidu ja lahingumoona juurdevedu. Välja murda suutsid end vaid vähesed, sealhulgas ka diviisikomandör. Kelle aga omaenda NKVD-lased hiijem arguses süüdistatuna maha lasksid.
Kuid miks venelased hiljem kaitseliini säilinud osad lammutasid? Eks hirmul ole ju suured silmad. Igaks juhuks.

Tagantjärele tarkus?Soomlased olid siiski mõnevõrra paremas seisus kui meie,sest neil oli vähemalt lennuvägi.Meil puudus lennuvägi TÄIELIKULT,sest neid esimese ilmasõjajärgseid aparaate sai äärmisel juhu luureks kasutada.tankidest olid meil vaid museaalid,samuti oli täiesti olematu õhutõrje,mis lätus ilmselt sellest,et ka vastas on sarnane lennuvähi nagu meil.Tankitõrje oli samuti väga vilets.Me olime varustatud korraliku suurtükiväega,korraliku koguse käsirelvadega ja meil oli VÄGA patriootlik ja hästi väljaõpetatud sõjavägi,kes oleks kindlasti vaenlasele tõsist kahju tekitanud.Sellest oleks aga vähe olnud,sest vaenlasel oleks võimalik olnud tulla ka suurte jõududega üle Peipsi ja meil lihtsalt poleks võimalik olnud Peipsiääres suurt hulka mehi ,,igaks juhuks,, hoida.Ülekaal oleks olnud masendav ja lootus rahvast säästa polnudki ehk nii vale.Tagantjärele on ju hea targutada.Muidugi oleks kõike seda ette teades targem olnud vastu hakata ja juba 39-dal tappa nii palju vaenlasi kui võimalik,kuid ajalugu läks nii.Peaksime sellest oma järeldused tegema.Rahvas taastub pikapeale,kuid demograafiline situatsioon on meil küll väga vilets!

Soome hakkas vastu ja säilitas iseseisvuse, eesti kahjuks mitte. Selles on küll Päts ja Laidoner süüdi ja tingis sellise reetmise nende tegelinskite piiritu võimuahnus. Kuidas saigi venelane austada riiki , kes ei kaitse ega seisa enda eest.

Polnud sel varesel mingeid ideaale,ainult piiritu ahnus ja võimujanu

piiritu auahnus ja võimujanu oli Pätsil, kes oli veel lisaks ka argpüks.

poolvene päritolu

Virkko Lepassalu faktipõhises raamatus kas polnud enesetapp siiski küsimärgi all?
Ja naissuhteid oli vast enam... Aga kui, siis see polnud põhjus.
Aga varsti tuleb Tallinnas J. Varese tänav. Tulekul on.

Inimese elutööle antakse hinnang siiski selle järgi, mida ta reaalselt tegi. Mitte tema unisuste ja ideaalide järgi. Näiteks dr. Mengele tegi oma meditsiinikatseid just meditsiini arengut silmas pidades. Kuid ajalugu ei ülista teda tema aadete eest. Vastupidi.