Inimesed

Mis tõukas luuletajat, tohtrit ja Eesti esimest kommunistlikku valitsusjuhti Johannes Var es-Barbarust 70 aasta eest endalt elu võtma?

Johannes Vares-Barbarus hüvastijätukirjas oma naisele: "Andesta, kallis Siuts! Ei suuda enam!"

Kais Allkivi, 3. detsember 2016, 04:00

52 KOMMENTAARI

e
eimidagiuutsiinilmapeal/ 5. detsember 2016, 03:30
vares pidas viljandis ühe kõne. kolme päeva pärast oli ta surnud . . .
t
TT/ 4. detsember 2016, 22:06
Punabolševik seltsimees moderaator! Miks kustutasid kommentaari, kus kirjutatud, et ju J.Vares ei suutnud seda julmust enam taluda ning mis ei jäänud märkamata järelvalvet teostavatel seltsimeestele.
http://kultuur.elu.ee/ke488_praost.htm
t
TT/ 4. detsember 2016, 22:10
Punabolševik seltsimees moderaator! Kas peame aru saama, et tõde ei tohi avaldada ja vastavalt sellele punabolševikust järelvalveorganisatsioonist seltsimees ka vastavalt aegumatule korraldusele ka tegutseb?
r
rein/ 4. detsember 2016, 21:32
hea õppetund ka tänastele sinisilmsetele humanoididele
o
Oli kord mees / 4. detsember 2016, 10:07
Johannes Vares oli tema õige nimi.Barbaruse võttis ta endale lisanimeks luuletajana. Miks aga mürgitas ennast ära ka tema abikaasa Emilie Vares ja lisaks naise õde ja vend poosid end üles ? Lisa märkusena tahaksin veel mainida,et nii Johannes kui ka Päts olid seotud sellise ilusa kohakandiga Viljandimaal nagu on selleks Heimtali. Väga ilus kant, soovitan külastada !
a
alf/ 4. detsember 2016, 09:22
Vares julges , Päts kahjuks ei julgenud.
n
no/ 4. detsember 2016, 09:57
Päts on teine teema. Egas Teise maailmasõja puhkemises ja Molotov Ribbentropi pakti sõlmimises süüdi polnud. Süüdi selles, et soovis oma rahvast sõjast säästa? Soomegi pidi 1940. venelastele alla vanduma. Esiteks olid neil Karjala kannasel hästi välja ehitatud kindlustused, teiseks, see kannase piir oli ikka suht lühike, Eesti-Vene piiriga võrreldes, kolmandaks, soomlastelt nõuti enamat. Venelased olid vahepeal targemaks saanud. Oleks venelased eestlastelt Tartu või isegi Narva ära andmist nõudnud, ei tea midagi mis toimunud oleks.
t
to no/ 4. detsember 2016, 11:15
Meenuta, et Saksa väed, sealhulgas ka Eesti väeosa suutsid vene vägesid 1944.a. Narva jõel ning Sinimägedes tublisti üle poole aasta kinni pidada. Kusjuures erinevalt soomlastest ei olnud meil abiks kärekülma talve. Miks oletad, et mobilisatsooni korral ligi 100 tuhandeline EW armee sedasama poleks suutnud? Armee, mida oleksid juhtinud kohalikke olusid hästi tundvad professionaalsed eesti ohvitserid.
Teiseks, oli väga suur vahe 1944 ja 1939.a. Punaarmee vahel. 1939 oli tehnika midagi muud, T-26 oli märksanigelam kui T-34 või KV, mida siis polnud veel olemaski. Punaarmeeel puudusid 1939.a. lahingukogemused. Ja juhtimise kogemused. Sest äsja oli 1936-1937.a. repressioonide käigus vana, õppinud kaader hävitatud. Polke, diviise ning korpuseid juhtisid ilma kogemusteta eilsed leitnandid. Uued rühma- ja roodukomandörid olid läbinud aga vaid lühiajalise ohvitseride kursuse. Kusjuures sinna kursustele pääsemiseks piisas isegi 4 klassist külakoolist. Märkus, Tallinna tondi ohvitserikooli astumiseks oli nõutav gümnaasiumiharidus.
n
no-le/ 4. detsember 2016, 12:18
Soovitaksin rohkem sõjaajalugu, mitte aga propagandat lugeda. Polnud too Mannerheimi liin sugugi nii kaljukindel. Oli vaid üks enam-vähem korralikult välja ehitatud kaitseliin. Ülejäänud neli olid pigem ajutise, imprviseeritud. Ning kohati katkendlikudki. Ja põhja pool Laadogat polnud üldse mitte mingeid kaitseliine. Ja ka revastusi ei andnud võrreldagi. See mis punaarmee kinni pidas oli pigem soome sõdurite vaprus, ennastsalgavus ja kohalike olude tundmine ja ärakasutamine. Pluss vene poole taktikalinerumalus ja puudulik talvevarustus (polnud suuski, moondamisriideid, sooje telke, sobivaid sooje rõivaid, kohapeal tasemel arstiabij.n.e.) Ja peaiselt komandöride ebakompetentsus pluss nende hirm, nii et nad äsjaste 1936-37 a.repressioonide hirmus ei julgenud ilma kõremate ülemuste loata jaomakomissaridega nõu pidamata ei julgenud ise üldse mingit initsiatiivi ilmutada. Kartes võimalikkemahalaskmisi. Isegi Soome kõrgem ohvitserkond ei uskunud vastupanemise ja võitmise võimalusi. Näiteks esitas riikidevahelise olukorra pingestudes marssal Mannerheim ise ülemjuhataja kohalt lahkumisavalduse, kuid sõja puhkedes kutsuti ta tagasi. Ning patrioodina ta nõustuski ning oli valmis juhtma ja vastutust ka kandma.
p
Põhja pool/ 4. detsember 2016, 14:55
Laadogat? Venelastel sealtkaudu siiski ei õnnestunud, kui proovisid. Polnud ju ka teid ega midagi. Suurte väeüksuste liikumine sealtkaudu olnuks siiski mõeldamatu. Hajaasustusega ala pealegi, seal olid soomlastel suured eelised.
Ehk ise loeks vähem propagandakirjandust. KUi Mannerheimi liin nii mannetu oli, miks siis see hiljem venelaste poolt maani maha kisti? Viiburi, mida liinil kaitsti, oli ikkagi Soome suuruselt teine linn, Karjala pealinn.
M
!/ 4. detsember 2016, 17:24
Mis puutub paljukiidetud mannerheimi liini, siis betoonpunkritega oli varustatud vaid kaitseliin nr, 2. Ja sedagi ebaühtlaselt, mitte kogu oma pikkuses. Esimene liin, mis esimese löögi sai oli märksa kesisem. Kaevikud, traattõkked ja palkidest džotid ning blindaažid, muldonnid. Kahureid oli liinil hoopiski vähe. Põhi kaitserelv oli maximi kuulipildujad. Tugeva teise liini järel oli kolmas umbes samal tasemel kui esimenegi. Ja viimane, neljas oli juba kiiresti ajatud improvisatsioon. Esimesed kolm murti kevadeks venelaste poolt läbi. Suurte omapoolsete ohvrite hinnaga muidugi. Murdunuks ka neljas, polnuks enam midagi, ainult avamaastik. Kuid siis sõlmiti lõpuks rahu. Mille järgi pidi Soome paljustki loobuma, kuigi säilitas oma iseseisvuse.
Mis puutub Laadogast põhja, siis polnud see nii lage tundru midagi. Olid kirikukülad, kaevandused ja metsatööstusettevõtted. Oli raudteegi. Ja oli viimasel aastakümnel rajatud kruusateede võrk. Olid elektri-ning telegraafiliinid. Kuid ka suured vahemaad ja suured metsad, mida soolmlased oma kaitses oskuslikult ära kasutasid.
Mis puutub jõudude vahekorda, siis venelased ründasid mitme diviisi jõududega, neid toetas arvukas lennu, tanki ning suurtükivägi. Kaugemaks sihiks murda läbi kuni Botnia laheni ja lõigata läbi Põhja ning Lõuna Soomet ühendavad teed. Samuti haarata mannerheimi liini kaitsjaid tagantpoolt. Soomlastel oli põhjas vaid tosin pataljoni, needki alakomplekteeritud ja lisaks mitmesuguseid väiksemaid salku. Nagu näiteks taganema löödud piirivalvurid. Suurtükke oli seal hoopiski vähe. Tanke ja lennukeid veelgi vähem ning põhja jaoks neid ei jagunudki. Ei jagunud ka tankitõrjepüsse. Oli meete patriotism, vaprus. oli tahe ja usk. Ning peamiseks relvaks valges maskeerimisülikonna liikuv suuskur. Tõhusaimaks relvaks kuulus soome püstolkuulipilduja. Pluss osavad snaiperid. Millest piisas, et venelasi hirmu all hoida, neid hõivatud külades sisse kaevuma ning kaitsesse asuma sundida. Näiteks langes sedasi piiramiserõngasse terve vene diviis. Ja sedasi lõppes seal rõngas ka nendele toidu ja lahingumoona juurdevedu. Välja murda suutsid end vaid vähesed, sealhulgas ka diviisikomandör. Kelle aga omaenda NKVD-lased hiijem arguses süüdistatuna maha lasksid.
Kuid miks venelased hiljem kaitseliini säilinud osad lammutasid? Eks hirmul ole ju suured silmad. Igaks juhuks.
v
viljandlane/ 4. detsember 2016, 20:46
Tagantjärele tarkus?Soomlased olid siiski mõnevõrra paremas seisus kui meie,sest neil oli vähemalt lennuvägi.Meil puudus lennuvägi TÄIELIKULT,sest neid esimese ilmasõjajärgseid aparaate sai äärmisel juhu luureks kasutada.tankidest olid meil vaid museaalid,samuti oli täiesti olematu õhutõrje,mis lätus ilmselt sellest,et ka vastas on sarnane lennuvähi nagu meil.Tankitõrje oli samuti väga vilets.Me olime varustatud korraliku suurtükiväega,korraliku koguse käsirelvadega ja meil oli VÄGA patriootlik ja hästi väljaõpetatud sõjavägi,kes oleks kindlasti vaenlasele tõsist kahju tekitanud.Sellest oleks aga vähe olnud,sest vaenlasel oleks võimalik olnud tulla ka suurte jõududega üle Peipsi ja meil lihtsalt poleks võimalik olnud Peipsiääres suurt hulka mehi ,,igaks juhuks,, hoida.Ülekaal oleks olnud masendav ja lootus rahvast säästa polnudki ehk nii vale.Tagantjärele on ju hea targutada.Muidugi oleks kõike seda ette teades targem olnud vastu hakata ja juba 39-dal tappa nii palju vaenlasi kui võimalik,kuid ajalugu läks nii.Peaksime sellest oma järeldused tegema.Rahvas taastub pikapeale,kuid demograafiline situatsioon on meil küll väga vilets!
S
/// 5. detsember 2016, 10:11
Soome hakkas vastu ja säilitas iseseisvuse, eesti kahjuks mitte. Selles on küll Päts ja Laidoner süüdi ja tingis sellise reetmise nende tegelinskite piiritu võimuahnus. Kuidas saigi venelane austada riiki , kes ei kaitse ega seisa enda eest.
o
Omaaegne rahvaluule/ 3. detsember 2016, 22:50
Vares, vaga linnukene
lendas ära Venemaale.
Lendas Kremli katusele
eesti rahva matusele!
u
Uunu/ 3. detsember 2016, 22:25
Kurb inimlik tragöödia ja ideaalides pettumine.
e
eestlane/ 4. detsember 2016, 07:53
Polnud sel varesel mingeid ideaale,ainult piiritu ahnus ja võimujanu
t
to: eestlane/ 4. detsember 2016, 09:20
piiritu auahnus ja võimujanu oli Pätsil, kes oli veel lisaks ka argpüks.
l
lisaks:/ 4. detsember 2016, 10:15
a
aegade hämarusest/ 4. detsember 2016, 09:19
Virkko Lepassalu faktipõhises raamatus kas polnud enesetapp siiski küsimärgi all?
Ja naissuhteid oli vast enam... Aga kui, siis see polnud põhjus.
Aga varsti tuleb Tallinnas J. Varese tänav. Tulekul on.
t
to uunu/ 4. detsember 2016, 11:20
Inimese elutööle antakse hinnang siiski selle järgi, mida ta reaalselt tegi. Mitte tema unisuste ja ideaalide järgi. Näiteks dr. Mengele tegi oma meditsiinikatseid just meditsiini arengut silmas pidades. Kuid ajalugu ei ülista teda tema aadete eest. Vastupidi.
s
sid irvitab/ 3. detsember 2016, 21:57
Nüüd tunduvad need ekremli jüngrid need järgmised idealistid olevat.
Kole kui need tulevikus kõik korraga peaksid oma füürerites pettuma.
a
Aga/ 4. detsember 2016, 08:05
Sid suguste pärast me olemegi sellise s ta sees. Kõik mis talle ei meeldi on automaatselt paha, loll, vaenlane, venelane jne. Puhka jalga tont!

n
Nokkija/ 3. detsember 2016, 21:32
Eks selle tegevuse juures oli ikka abistaja ka
m
mitmus on ka olemas:/ 4. detsember 2016, 10:16
e
Ei jõua/ 3. detsember 2016, 20:25
ä
ää/ 3. detsember 2016, 20:06
Kui vaadata neid uusi multikulti "juunikommuniste" kes meid jälle uude sohu juhivad. Ikka helge tuleviku ja progressi nimel, siis on nende saatus ilmselt samasugune.
n
3. detsember 2016, 20:11
nad ei astu isegi tagasi,looda siis veel,et endid pooma hakkavad.
K
????/ 3. detsember 2016, 19:53
Kas ajalugu kordub ja järgmised ''juunikommunistid'' müüvad meid maha ning valmistuvad meie suid kinni panema Br üss eli vihakõ ne direktiivide järgi ?
k
3. detsember 2016, 19:57
k
katsapile/ 3. detsember 2016, 20:29
Kuule kuldhordi holopp, ära oma rahva koeraelu küll eestlastele kaela määri.
m
3. detsember 2016, 17:23
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
m
muigega/ 3. detsember 2016, 20:22
Huvitav kui t*blad kuulutaks narva rahvavabariigi välja ja Eesti läheks ala tagasi võtma hakkaks teeneline kah seletama, et Eesti alustas ise ja venelastel on täielik õigus Eestit rünnata. Tuleb välja, et Assadil oli õigus kurde ja vastalisi tappa ja ameerikalsed tegid valesti, et mehe kukutasid aga vaat Gruusial ei olnud õigus riigi ühtsuse nimel võidelda ja Venemaa kallaletung oli õigustatud, või kuidas?
Tegelikult nupp üritab Varesele kaasatunnet kerjata.
q
Qwert/ 3. detsember 2016, 21:42
Kuule 'muigega'! Ma vaatan, et sul on kaasaegsest ajaloost ikka päris suured lüngad. Ajalooga on selline huvitav lugu, et see on mitmevärviline, kus domineerivad paar tugevamat värvi. Mida rohkem sa neid värve näed, seda parem pilt sul ka ajaloost on.
t
to: muigega/ 3. detsember 2016, 23:54
Sul on kole naiivne ja lihtsameelne arusaam, justkui tahaksid koik naaberkonna erinevad etnilised grupid- rahvad ja rahvused kuuluda Suur- Gruusia koosseisu. Olenemata nahavärvist, kultuurist ja usutunnistusest!
Muideks, grusiinide tegevuse kohta sealkandis on oma söna öelnud ka EL.
Ainult Banaanias millegipärast sellest ametlikult rääkida ei taheta.
k
kuulge kaks kremli banaani/ 4. detsember 2016, 08:05
Rääkige Tšetšeeniast ka ja vestke bõliinasid, kuidas kõik unistavad elust vene kirsa all.
r
Rudi / 3. detsember 2016, 19:55
25 aastat tagasi Eesti taasiseseisvus. Ja alles nüüd said valitsusse inimesed, kes "on ohuks meie rahvuskehandile"? Ja milline partei kauples elamislubadega?
e
ei suutnud / 3. detsember 2016, 17:12
iseendale oma viga tunnistada! liiga ränk vastuolu.
l
leo/ 3. detsember 2016, 15:46
Svejk rääkis ka ühest taolisest enesetapjast. Algul laskis endale kolm kuuli pähe, siis viskus rongi alla ja lõpuks poos ennast üles
j
ja palju teisi/ 3. detsember 2016, 12:43
Ka Aino Kallase poeg Sulev lõpetas samamoodi, ei suutnud...
g
geocities/ 3. detsember 2016, 20:07

h
3. detsember 2016, 12:38
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele.
x
xxxx/ 3. detsember 2016, 19:37
Päts ju kirjutas ka igasugu papritele alla aga südametunnistus piinama ei hakanud.
g
geocities/ 3. detsember 2016, 20:08
Revolutsiooniline tribunal otsustas, et kodanik K. Päts tõesti saboteerimises (töökihutuses) süüdlane on, ja mõistis ta üheks kuuks aresti, uurimise ajal kinni istutud aega maha arvates.
Otsus loeti ette ja tribunali esimees pani selle süüdlasele allakirjutamiseks ette. Päts ütles enese allakirjutamisest, ilma põhjuse ettetoomiseta, ära.
o
Ometi on arvata,et/ 3. detsember 2016, 10:19
nimetatud kiri aknalaual oli fabritseeritud okupantide poolt.
Balti jaama olevat saabunud erirong ja autodega olevat sõitnud
kiiresti suur grupp seltsimehi Kadriorgu ja Toompeale.Kohe peale
neid visiite olevat teatatud ka Barbaruse surmast.Kuulujärgi olevat
Vares-Barbarusel tekkinud äkki lahkarvamusi Eesti olude üle Kremliga.
Nii arvavad nn.vandenõuteoreetikud.
k
kui,siis.../ 3. detsember 2016, 12:44
Vahet pole,põhjus üks.
a
ants/ 3. detsember 2016, 10:10
v
võim isamaalisel kandikul agressori lepingupartneri kätte/ 3. detsember 2016, 08:42
Kas tänapäeva isamaa müüjad lõpetavad sama moodi?
h
häh/ 3. detsember 2016, 15:42
v
vastu võtjad/ 3. detsember 2016, 21:48
Need eestlased seal valituses tõesti...
h
häh/ 4. detsember 2016, 08:06
Kuidas ise saabusid vanka?
k
Karta on, et nii juhtubki/ 3. detsember 2016, 20:42
e
Ei usu, et Tsahknal nii palju mehisust on/ 3. detsember 2016, 20:43
Kustutamine on sõnavabaduse piiramine
g
Ghjkl/ 3. detsember 2016, 21:58
Kiiksuga ei peaks avalikult sõna saama
t
Tölpa/ 4. detsember 2016, 11:07

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee