Foto: Teet Teder
Tele
30. november 2016, 12:19

Kümme aastat saate "Tantsud tähtedega" esimesest hooajast. Heili Klandorf: kui Kaisa Oja haigeks jäi, pidin peaaegu ise saates Andrus Värnikuga tantsima (2)

"Tantsusaadet meeldis mulle väga teha, ainult tingimusel, et ma ise ei pea kaamerate ette tantsima minema," räägib saate "Tantsud tähtedega" avalike suhete juhi ja konsultandi tööd teinud Heili Klandorf kel paar korda tuli seda tingimust siiski painutada.

"Esimest korda siis kui "Tantsud tähtedega" pääses ligi kolmekümne kandidaadi hulgast aasta turundusteo finaali, mil turundusjuhina tuli mul Vanemuise laval saadet, kui turundustegu, kaitsta ja esimese hooaja võitja Mikk Saarega rahvale üks rumba esitada,” meenutab täna Eesti Meedia turundus- ja kommunikatsioonidirektori ametis olev Heili korda mil endale antud lubadust murda tuli. "Tegime konverentsile eelneval õhtul Vanemuise laval proovi, tants lõppes minu spagaadiga, mille käigus õnnestus jalg kuidagi nii õnnetult ära tõmmata, et lonkasin veel kuid hiljem,” meenutab Heili.

Teine kord, kui Klandorf asja päästma pidi tõttama, oli teisel hooajal, kui Kaisa Oja haigestus ja polnud kindel, kas järgmises saates osaleda saab. "Pidin Andrusele asenduspartneriks hakkama ja olema valmis ka otsesaatesse võistlema minema. Õnneks jäi see olemata ja Kaisa säras pühapäeval otsesaates nagu alati. Mina tänasin kõiki taevaseid ja maapealseid vägesid, et sain tol pühapäeval rahulikult kulisside taga toimetada."

Meeldejäävaid hetki saate ajaloost on Heili sõnul olnud küll ja veel. "Näiteks oli esimesel hooajal Gerli Padaril Tartus etendus ja ta jõudis otsesaatesse tõesti just sel hetkel, kui oli vaja põrandale astuda. Vahel võtsid tähed oma tantsukavade põnevamaks muutmiseks suuri riske ja said ka vigastada. Keelitasime meeskonnaga neid nii mõnestki pöörasest trikist loobuma, kuid nemad olid ise kindlalt seda meelt, et tahavad neid, kohati hulle, asju teha."

Tantsusaate suhtekorraldajast ootamatult kosjamooriks

Kõige raskemaks hooajaks peab Heili neljandat, mis jõudis ekraanile aastal 2010. Et 2009. aastal jäi saatel hooaeg vahele, oli taas ekraanile tulek oodatust raskem. “Televaatajate ootused olid väga kõrged, samas tuli teha mitmeid muudatusi. Näiteks tuli leida palju uusi treenereid, sest esimese kolme hooaja treenerid olid sülle kukkunud kuulsust kenasti ära kasutanud, loonud oma tantsuklubid-koolid ja nautisid suurt töökoormust ja tähelepanu, mis tänu tantsusaatele saalid nii uute tantsulastega kui ka tantsust huvitatud täiskasvanutega täitis.” Mitmel uuel tantsijal, kel tuli tähti treenida, puudus aga õpetajakogemus. “Olles ise hea tantsija, ei pruugi sa olla sugugi hea õpetaja, eriti veel nii intensiivses vormis nagu tähtedel tuli tantsud selgeks saada. Pidime lisaks otsima veel nii-öelda taustatreenerid, kes olid valmis oma aega ja energiat pühendama ja paare aitama.”

Kõige ägedam on Heili jaoks loomulikult ikka esimene, kümme aastat tagasi ekraanil olnud hooaeg. “See oli kõige ärevam ja uskumatum. Imestan siiani, kuidas see kõik – otsesaade, inimesed tantsimas, publik saalis, elav orkester – tõeks ja teoks sai. Arvan, et esimene hooaeg tõi Kanal 2-le ka selle, mida aastaid igatsetud oldi – sellest ajast on Kanal 2 kõige vaadatum telekanal.” Heili muigab, et on saatega seotud inimestega teinekord omavahel ka muianud, et ehk peaks ta avama kosjakontori, sest tänaseks kasvatavad mitmed saates tantsinud paarid ühiseid lapsi ja jagavad elusid.

Tähtede jah-sõna ei tulnud kergelt

Heilist sai tantsusaate konsultant üsna loomulikult. Ta oli samal aastal Kanal 2 avalike suhete ja turundusjuhi ametis tööle asunud ja tema pere tantsutaust on kõigile teada. Heili ema Merle juhatas siis Eesti suurimat võistlustantsukooli Revalia, õde Helen ja Heili ise olid terve elu tantsinud. “Tundsin Eesti tantsukaarti hästi ja kui saate mõte minuni jõudis, oli selge, et kogu projekti võistlustantsupool – tantsijate, treenerite leidmine, paaride sobitamine, trennisaalide välja ajamine, esinemisriiete ja –jalanõude eelarved, rätsepate organiseerimine, žürii leidmine jne – jääb minu pärusmaaks.”

Staaride saatesse ära rääkimise ülesandeid jagati omavahel, vastavalt sellele, kel oli parasjagu kõige otsesem kontakt saatesse soovitud tähega. Heili sõnab, et tema rääkis viie hooaja jooksul ära 16 osalejat. “Liiga kergelt ei tulnud kellegi jah-sõna. Mul on meeles läbirääkimised Anna Levandiga. Kui mitmed, kes saates osalesid, ei tajunud kui suure osa nende elust selles projektis osalemine neelab, ja reaalsus jõudis kohale alles pärast esimest saatenädalat, siis Anna tipptreenerina oskas seda väga hästi ette kujutada. Lisaks veel tema loomuomane perfektsionism – kui teha siis ainult täielikult pühendudes.”

Saates osalemisest on loobunud nii Tanel Padar kui Anu Saagim

Kroonika on kirjutanud, et kutsele saates osaleda on eitavalt vastanud Tanel Padar, Kristjan Kasearu, Jaagup Kreem, Lauri Pihlap, Kadri Simson, imre Sooäär, Maret Maripuu, Evelin Pang, Kadri Adamson, Hele Kõrve, Ksenija Balta, Hannes Võrno, Anu Saagim, Krista Lensin, Urmas Sõõrumaa, Heidy Purga.

“Üheks põhjuseks, miks me mitmeid armastatud tähti saatesse ei saanud võtta, oli fakt, et me ei saanud võtta neid, kel oli lapsepõlves mitmeaastane võistlustantsu kogemus – näiteks Urmas Sõõrumaal, Heidy Purgal ja minu mäletamist mööda ka Tanel Padaril. See oleks olnud selge eelis teiste võistlejate ees,” ütleb Heili. Teiseks põhjuseks oli see, et tegu oli otsesaatega, mida ei saa aga teha, kui inimest füüsiliselt kohal pole. “Nii pidid staarid kuust kuusse otsesaate pärast Eestis olema ja nädala sees tohutu hulk tunde trennisaalis veetma. Mitmete inimeste aja- ja töögraafik seda ei võimaldanud – kuidas sa ütled näiteks oma valijatele, et ei lähe mõnele ametlikule visiidile teise riiki, sest peab tantsima? Nii langes ära hulk inimesi, kelle töökohustused nõudsid tihedalt välismaal viibimist.” Kolmandaks oli paljudel erinevaid elu jooksul saadud vigastusi, mis neil saates osaleda ei lasknud.

Klandorf ütleb, et kindlasti loobusid paljud ka seetõttu, et ei tahtnud oma mugavustsoonist välja astuda. “Nad ei soovinud nii palju meediatähelepanu, kui saade kaasa tõi, ei raatsinud töö kõrvalt millelegi muule peale perekonna nii palju aega pühendada ja palju muid põhjuseid. Kuid siiski valdav enamus neist, kes saates osalesid, on öelnud, et nad ei kahetse hetkekski, et seda tegid.”

Kellel on kõige vingemad rinnad?

Rinnad on tantsusaates samuti omajagu poleemikat tekitanud. Muide, kes võistlustantsijate kostüüme näinud ja nende garderoobis käinud, see teab, et välise hiilguse ja figuuri huvides kuuluvad nende rõivaste hulka ka ülitõstvad rinnahoidjad.

Näiteks levisid kuuldused, et Jan Uuspõlluga tantsinud Aleksandra Žeregelja olevat rindu suurendanud. “Kord helistas mulle sõbranna ja itsitas ka, et kusagil internetis käib arutlus minu rindade üle – et kas on ehtsad või mitte. Kõigile rahustuseks võin öelda, et mul ei ole kunstrindu,” kinnitas Aleksandra lõbusalt ajakirjaniku küsimusele.

2008. aastal ilmus Hendrik Normanni tantsitanud Kaisa Oja platsile silmnähtavalt paisunud rinnapartiiga. Seegi andis kõlakatele alguse. Kaisa lükkas ajakirjas Naised selle väite ümber. “Ei ole suurendanud. Ma olen lausa iluoperatsioonide vastu,” ütles ta. “Kuna kleit oli dekolteega, ei saanud ma selle külge õmmeldud korvikestele lootma jääda ja nii kandsin kleidi all spetsiaalset tõstvat rinnahoidjat.”

Kui Argo Ader ja Helena Liiv saates rumbat tantsisid, püüdis saatejuht Mart Sanderi pilku Argo avar dekoltee. Mees vihjas, et paari meespoolel on naisest palju suuremad rinnad. Kohtunike tähelepanu sellele juhtides sai ta Ants Taelalt vastuseks: “Erinevalt sinust mina meesterahva dekolteesse ei piilu!” Sander aga kaitses end. “Aga näha on ju! Kui sellest võib mööda vaadata, siis ei jää ju üldse midagi silma!”