"Radar": Meelis Lao on üle elanud 7 atentaati: olen nagu beduiinisandaal – keha auklik (42)

"Olen nagu beduiinisandaal – keha auklik. On olnud mitu tulistamist, pomm, granaadiheitja, on üritatud noaga," meenutas Lao "Radaris".

Eelmise nädala Radaris rääkis Meelis Lao, et tema oli see, kellele tuttavad ärimehed helistasid, kui kuritegelik maailm neilt midagi nõudma hakkas. Asjade klaarimine tõi kaasa karmid tagajärjed.

"Kui see suur kriminaalne revolutsioon algas, siis alguses klaariti asju rusikatega. Siis hakati kokkusaamistel tulistama. Ja siis hakati kasutama rafineeritumat vägivalda, nimetame neid siis palgamõrvadeks,“ meenutas Lao.

"Kurikuulus" Flexer

Palgamõrvarid jõudsid peagi ka temani. Lao esimene atentaadikatse leidis aset 1995. aastal Tallinnas Tartu maanteel asunud spordiklubi Flexeri ees.

"Klassikaline situatsioon. Spordiklubi esine oli valgustatud. Üle tee oli maja, mille keldrikorrusel ootas automaadiga inimene. 20 meetrit üle tee lasta - ideaalne koht, et sellist tööd teha," kirjeldas Kalashnikovi automaadist tabamuse rindkeresse saanud ärimees, kes toimetati haiglasse ning pääses eluga: "Eks ta arvas, et kuna kukkusin, on töö tehtud."

Täna 'ilusteb' Lao ringkerel haav, kuhu kuul tabas: "Kuulid olid viidud balansist välja. Mul oli paks telefon taskus, mistõttu tabas kuul rindkere äärde ja jättis sinna suure augu," rääkis ta. 

Kaks aastat hiljem leidis samas kohas aset teine atentaat. Seekord oli Flexeri ette pandud pomm.

"Trotüülist kaugjuhtimisega pomm," kirjeldas Lao, kes pääses taaskord eluga, kuigi sai raskeid vigastusi ja kaotas mõneks ajaks ka käimisvõime: "Eks päästis kaks asja: esiteks, et nad ei asetanud seda õigesti, ei pannud raskust õigesse kohta, ja teiseks, et prügiurn pudenes laiali. Lööklaine lõi kahelt poolt selgroo lihase läbi, aga jättis selgroo enamvähem terveks," meenutas ta. 

Atentaate korraldanud mehed on tänaseni teadmata. Küsimuse peale, kas Lao ise teab, kes need toime pani, vastas ta: "Eks ma ikka midagi aiman."

Ihukaitsjad ja soomustatud auto

Atentaadid tegid Meelis Laole selgeks, et enam samamoodi edasi elada ei tohi – tuli hakata mõtlema oma turvalisusele.

"Siis oli see vajadus. Sul pidi olema keegi ümber, et sa ei oleks üksi. Hakkas kohale jõudma, et kui tahad, et sinu sõna maksaks ja keegi pähe ei istuks, pead julgeoleku eest seisma,“ tunnistas Lao.

Järgmised kümme aastat liikuski Lao ihukaitsjate, saateautode ja soomustatud masinaga. "Ihukaitsjatel olid püstolid, Heckler-Kochi väiksed automaadid, kuulivestid, raadiosaatjad," rääkis Lao, kes oli ka ise relvastatud: "Mul oli alguses Sig-Sauer, siis Clock, aga Heckler-Koch istus kätte kõige paremini."

Tiit Masso mõrv

1998. aastal aprillis olid Meelis Lao ning kunagine Pärnu ärimees Tiit Masso tegemas hommikust sörkjooksu, kui viimase pihta tuli avati ning ta kohapeal hukkus. Ka see päev on Laol hästi meeles.

"Sörkjooks lõppes sellega, et mina jõudsin tagasi, tema mitte. Ei oska vastata, kumb sihikul oli. Tulirelvaga tulistamine. Inimene ootas, oli kursis, et me seal jooksmas käime. Tiit hukkus koha peal. Saime hästi läbi," meenutas Lao.

Lao rääkis, et sõitis ihukaitsjatest kolonniga ringi üle 10 aasta: "Ise olin soomustatud autoga, oli ka saateauto. Siis läks veel keegi ette. Võib tunduda põnev, aga oli tegelikult väga väsitav. Vabalt tundmist ja rahulikult olemist sai vähe tunda – nagu kapslis elad."

Tänapäeval näeb Laod aga juba autoroolis ja enamasti üksinda sõitmas. "Ajastu muutus. Kui ma seda tegin, siis seda oli vaja teha. Aga kui ma eemaldasin, toimis juba riigivõim ja sai millelegi muule loota. Nende maailmas (allmaailmas – toim.) pole ma kunagi olnud."

Vaata kogu lugu siit: