Inimesed

Algselt ilmus lugu 26. novembril 2016. aastal

ÕHTULEHE ARHIIVIST | Miks 28. november võiks olla Eesti iseseisvuspäev?

Rainer Kerge, 28. november 2018, 10:27

15 KOMMENTAARI

d
demagoogia astmed/ 28. november 2018, 15:15
Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu kuulutas end pärast seadusliku keskvalitsuse kukutamist kubermangu maa-alal kõrgeima võimu kandjaks, aga ei kuulutanud Eestimaa kubermangu Venemaast sõltumatuks riigiks.
n
no/ 28. november 2018, 14:46
viimase paari päeva sündmusi vaadates tundub, et peagi tuleb uus vabadussõda...
m
Mis toimub?/ 28. november 2018, 11:13
Tore on heietada vanu mälestusi. Millegipärast pole ma leidnud ühtegi teadet sellekohta,et meile nii märgilise päeva eel inspekteerib Tapa sõjaväelinnakut Vene sõjaväelastest koosnev delegatsioon v. inspektsioon. Millega tegu,valgustage rahvast. Venelased tulid tutvuma meie kaitsevõimega. Kaitseminister,selle asemel ettegeleda rahvaste rändega võiks antud teemal diskuteerida.
e
Eesti kodanik/ 28. november 2017, 11:07
Täiesti vabalt võiks, aga nüüd on seda ehk rasle teha. sest meil on 24. veebruar ajju nii kinnistunud, et raskeks läheks.
e
Ei lähe mitte!/ 28. november 2017, 11:46
Sest paljas kuulutamine pole veel vabadus. Millal tuli ametlik vabadus?
e
28. november 2017, 15:24
Eesti kuulutas ennast Venemaast vabaks, aga ei kuulutanud ennast kuuluvaks ühegi muu riigi koosseisus olevaks, seega on juriidiliselt tegemist iseseisvuse väljakuulutamisega.
p
Poodiumile astujad koheselt sellest särast ka ilma/ 29. november 2016, 16:47
...Sõja maik mann, seepärast ei kuulu see eufooria, pidupäevade hulka. Lihtsalt eellugu mis viiski Iseseisvumiseni. Teise Iseseisvumise kuupäev on vaid oletus sündmuste pikas jadas. Tegelikult ka mingi vaherahumoodi asi kui kõigile sai selgeks,et Mihhaiil Sergeejevits Gorbatsiof on võimult tagandatud otsustasid Eesti Kommarid mängida välja Wabariigile ja olid edukad. Alles Toomas Hendrik Ilvese tulek on toonud pöörde mõistetes Vabadus ja Euroopa Liit ,NATO. Kaitskem neid väärtusi ja ärgem laskem end uinutada juttudel,et niisama midagi lihtsalt antakse.
d
DRGM/ 26. november 2016, 19:02
28. novembril 1917, pärast Venemaa keskvalitsuse kukutamist, kuulutas Vene autonoomse Eestimaa kubermangu maanõukogu end kõrgeima võimu kandjaks Eestimaa kubermangus - NB mitte Eestimaa kubermangu iseseisvaks riigiks.
Seda tehti alles 24. veebruaril 1918, mil Eestimaa kubermang kuulutati iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks. Vene valgete kohalikke valitsuse ei loeta ka iseseisvateks riikideks. Kui 1918. aasta Saksa okupatsiooni poleks olnud, ei oleks ka Lääneriikidel olnud huvi meie tunnustamiseks. Nemad on alati püüdnud meid Venemaale maha kupeldada.
Ajutine Valitsus otsustas 12. veebruaril 1919: "Vabariigi väljakuulutamise päevaks lugeda 24. veebruar." Seda otsust pole siiani tühistatud.
1933. aastal võttis Vabariigi Valitsus kõne alla küsimuse, kas ei tuleks vabariigi aastapäev viia mõnele teisele päevale, mis oleks õnnelikumas aastaajas, nimelt 15. juunile, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu 1920. aasta põhiseaduse.
28. november 1917 sai tähtsaks kuupäevaks alles 1930. aastail, kui Tartu ringkondadel oli vaja Konstantin Pätsi isikut ja tema osa Eesti ajaloos vähendada.
Hugo Kuusner jälle tahtis pärast vanglast vabanemist, et Eesti iseseisvuspäev oleks 21. või 23. veebruar, mil ta Pärnus iseseisvusmanifesti ette luges.
e
eesti kodanik/ 26. november 2016, 14:19
vabadust ei tunne aga vaesust küll.
ä
28. november 2017, 15:24
u
26. november 2016, 13:00
USA president George Bush teatas veel 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest, mille järgi kuulus Baltikum nõukogude mõjusfääri.
USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918 vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
1918. aasta 17. juuli USA – Jaapani ühismemorandumis teatatakse, et Nõukogude Venemaa poliitika ja territoriaalne suveräniteet jääb puutumatuks.
1918. aasta 17. oktoobril Wiliam L. Soundersi kiri USA presidendile Wilsonile: kommunism on Venemaa jaoks parim riigikord. Toetati Trotskit, Pöögelmanni & Co.
(Dear Mr. President:
I am in sympathy with the Soviet form of government as that best suited for the Russian people...
Letter to President Woodrow Wilson (October 17, 1918) from William Lawrence Saunders, chairman, Ingersoll-Rand Corp.; director, American International Corp.; and deputy chairman, Federal Reserve Bank of New York.)

e
26. november 2016, 12:45
Eestil on ka teine ajalugu ja teine järjepidevus, mis pole hetkekski peatunud jne
1917. aasta 5. novembril, kaks päeva enne Suure Oktoobrirevolutsiooni algust ja Nõukogude Venemaa loomist, moodustati Nõukogude Eesti eesotsas Eestimaa Nõukogude Kongressi ja Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. novembril.
See riik eksisteeris üldjoontes 1918. aasta 4. märtsini, mil Saksa väed ajasid eesti kommunistid Eestist minema ja asusid Bresti rahust lähtuvalt looma Balti Hertsogiriiki.
Vahepeal toimus aga teisigi sündmusi, sest kuigi Kadriorus olid võimul Anvelt ja Kingissepp, oli Toompeal ametis Poska. 1917. aasta 25. novembril toimusid Asutava Kogu valimised, kus 40% häältest said vasakpoolsed. 28. novembril kuulutas Maapäev end omakorda kõrgeimaks võimuks Eestis ja avaldati deklaratsioon iseseisvusest.
2. detsembril ajasid kommunistid Maapäeva laiali ja uued valimised pidid toimuma 1918. aasta 15. veebruaril, mis jäid aga Saksa vägede saabumise tõttu ära. Wabariiklastel õnnestus enne sakslaste saabumist 23. veebruaril, mil Eesti punakaart pidas Keilas sakslastega lahinguid, deklareerida omakorda iseseisvust ja järgmisel päeval iseseisvus ka välja kuulutada. Riigi piire ei määratletud.
Nõukogude Eesti (Töörahva Kommuunina) taastati 1918. aasta 28. novembril ning likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti wabariiklaste poolt 1919. aasta 18. jaanuaril. Lenin tunnustas seda riiki 1918. aasta 8.detsembril ja 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse.
Üritati taastada 1924. aasta 1. detsembril aga taastati alles 1940. aasta 21. juulil president Konstantin Pätsi ja vabadussõdalasest valitsusjuhi Johannes Varese poolt.
Seega, 1940. aasta 6. augustil astus Nõukogude Liitu mitte Eesti Wabariik, vaid Eesti NSV, aga 1991. aasta 20. augustil astus NL-ist välja mitte Eesti NSV, vaid 1990. aasta 8. mail loodud Eesti Vabariik.
r
rohkem eneseväärikust/ 26. november 2016, 14:17
Aga nende kahe sõjaka kröösuse, saksa ja vene, pärast ei tasu Eestil ennast pooleks lüüa! Rohkem eneseväärikust ja austust OMA MAA ja RAHVA olemasoluks!
s
26. november 2016, 10:19
Sarnane oleks siiski 1988. aasta 16. oktoober, mil Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris Eesti NSV suveräänsust.
Vene NFSV deklareeris suveräänsust 1990. aasta 12. juunil ja see päev on Venemaa Föderatsioonis
nüüd ka riigipüha.
r
raivo/ 26. november 2016, 10:17
Peterburi sündmustest osavõtjate mälestusraamatutest selgub,et siis sündisid ka mõisted -laulev revolutsioon ja me võidame nii kui nii
j
JUST/ 26. november 2016, 09:36
Rohkem KODUmaad ja vabaduse ideaali, koos olla ja HOOLIDA!
Aga kas ka võimud seda tahavad? Neil ju otsas ideed, kuidas selle hobuse seljas ratsutada.
s
sel/ 26. november 2016, 09:24
kuupäeval 1918 algas ka Vabadussõda.
s
27. november 2016, 11:38
Seda Vabadussõda peeti 5 aastat kestnud Venemaa Kodusõja raames. Peale Tartu rahu sõlmimist vahetasid Eesti wabariiklased poolt, hakates toetama bolševikke.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee