Kui Reformile ja uude võimuliitu pürginud Vabaerakonnale ärategemine käis uuel koalitsioonil kähku, siis milliseks kujuneb nende reaalses elus asjade ära tegemise võime?
Kättemaks ja toiduahel
Ühine kättemaksusoov ja võimalus punuda uusi toitumisahelaid hoiab värskeid võimupartnereid üksmeeles vast pool aastat. Siis algab hall argipäev, kui igal valitsusparteil tuleb ise oma reitingupunktid välja teenida. Ja seda kiirkorras kokku pandud ja paljude inimeste ootusi üles kütva koalitsioonileppe kiuste.
Uue valitsuse mootori põhikäiguks on astmeline tulumaks. Mõni riigiettevõte viiakse börsile ja riik hakkab laenama. Plaanitakse võtta raha ümberjagamiseks ka pankadelt, autoomanikelt, õllesõpradelt, karastusjookide tarbijatelt ja mujaltki. Eesti, sa seisad maksustamisrikka tuleviku lävel!
Enamik plaani peaks hoo sisse saama 2018. aastal. Seega järgmisel aastal pole kodanike rahakotis või ettevõtluskeskkonnas uue valitsuse roolimist veel eriti tunda. Seetõttu võib juhtuda, et uus valitsus stardib justkui päevinäinud auto – tehes märkimisväärset mürinat ja ajades välja tublisti tossu, et juba mõnel esimesel ristmikul välja surra.
Esimeseks reguleerimata ristmikuks võib osutuda 2017. aasta sügisel peetavad omavalitsusvalimised. Valimiskampaanias on vastandumised paratamatud ja ootamatud valimistulemused võivad samuti murendada võimupartnerite koostöötahet. Seda enam, et liidu on loonud valimiskünnisega flirtiv rahvuslik-konservatiivne erakond, populaarsustabelite tipus püsiv vasakliberaalne partei ja keskmist toetust hoidev, kuid selgrootu sotsiaalne kooslus.
Teine pimekurv asub Hundisilmal. Formaalselt on uuel koalitsioonil riigikogus 56 toetushäält, tavapraktikas võivad nad arvestada ehk 52-53 häälega. Kui aga Savisaarelt tuleb vastav signaal, ei pruugi valitsusliidul mõne olulise hääletuse puhul enam vajalikku enamust olla.
Samas on täiesti reaalne, et uus koalitsioon paneb n-ö sajaga kuni järgmiste parlamendivalmisteni välja. On ju võrreldes eelmise koosseisuga ametisse astuvas valitsuses märkimisväärselt rohkem esindatud slaavi temperamenti. Seda täiendab riigijuhtimisest kaua eemal olnud keskerakondlaste soov rooli kohe vasakule keerata ja gaasipedaali tugevamalt vajutada. Ka motiveerib võimalus noppida vahefinišites plusspunkte Euroopa Liidu eesistumiselt ning Eesti vabariigi sajanda sünniaastapäeva tähistamiselt.
5 + 5 + 5 mudel: head ja vead
Uus kolmikliit on erinevalt eelmisest jaganud ministriportfellid omavahel võrdselt. Täiesti normaalne ja demokraatlik jaotus. Aga kas ka parim tulemuste saavutamiseks?
Ettevõtluses on harva edukad firmad, kellel pole enamusaktsionäri. Kes on uue valitsuse juhtiv jõud? Väliselt justkui Keskerakond, kuid sisuliselt tekkis see valitsus sotside ja IRLi initsiatiivil. Nemad on tänu varasemale koostöökogemusele valitsuses ka lähedasemad, ent samas SDE ja Keskerakonna platvormid kattuvad rohkem.
Keskerakonnast on vaid Mailis Repsil varasem ministrikogemus. See lubas tal kohe kinnitada, et nüüdisaegne ministeerium saab hakkama ka siis, kui minister jääb beebiga koju. Sotsid on valitsuses kõik n-ö vanad kalad, olles varem eri ministrikohti täitnud. IRLi viisikust pole ministrikogemust vaid Kaia Ival.
Ei ole just lihtsa elu seltskond. Kujunenud valitsuskolmnurgas on pingeallikad silmanähtavad ja tülide vältimiseks kujunevad probleemsetes küsimustes ilmselt patiseisud – teravamad probleemid libistatakse lihtsalt laua alla.
Milliseks kujuneb meie elu Jüri Ratase valitsuse juhtimisel? Usun, et eestimaalased teevad oma igapäevatööd hästi ja meie areng jätkub valitsuse tegemistest või tegemata jätmistest hoolimata edukalt.
Ajakirjandsulikult täiesti mõttetu mees.