KOLM AASTAT JUUBELINI: laulu- ja tantsupeole otsitakse juba korraldajaid (1)

2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja järjekorras tuleb 20. üldtantsupidu. Olgugi et selleni on kolm aastat aega, otsitakse juba praegu tantsupeo pealavastajat, laulupeo muusikalist juhti ja peo ideid. "Ideekonkursi tulemused olid head ja on, mille vahel valida," ütleb Weidebaum.

Võidutöö ja pidude tegijad selguvad loodetavasti selle aastanumbri sees. Ideekavandite hindamisel löövad kaasa eri põlvkondade tantsujuhid, heliloojad, dirigendid ja eri viisil pidude korraldamisega kokku puutunud inimesed. Need tööd, mis sedapuhku valituks ei osutu, antakse autoritele tagasi. "Ehk tahavad nad oma ideid veel täiendada või arendada. Need võivad olla mõne kontserdi või etenduse algideed," seletab Weidebaum.

Konkursile laekunud ideed on teabejuhi sõnul eri järgus. "Mõni autor on välja mõelnud lähteidee, mida hakata tulevikus koos kunstilise meeskonnaga arendama, ja on ka neid, kes kõik detailselt ära kavandasid."

Weidebaum ütleb, et praktika on näidanud, et ideed arenevad meeskonnatöös alati jõuliselt. "Ühislooming ja ühine panus on peo märk."

Järgmise aasta noortepidu on eriline

Weidebaum ütleb, et kolm aastat on tegelikult lühim aeg, millega tantsu- ja laulupidu korraldada. "Idee tuleb vormida kunstiliseks tervikuks ja leida autorid, kes igale peole uusi teoseid loovad, samuti peab autoritel jääma aega uute laulude kirjutamiseks ja tantsude tegemiseks. See võtab kolmest aastast umbes ühe. Teisel aastal trükitakse kogu repertuaar õppematerjalideks. On laulikud, tantsukirjeldused, CDd, DVDd, veebimaterjalid, samuti õppeseminarid kollektiivijuhtidele ja maakonnakollektiivide eelproovid." Viimased aitavad tantsurühmadel, kooridel ja orkestritel harjutada seda, mida koos esitama hakatakse. Teine aasta ongi õppimise aasta. Viimasel aastal asetatakse peod väljakutele, vaadatakse õpitu üle, seatakse paika logistika, toitlustus, majutus ja muu selline.

Järgmine üldlaulupidu algab Tartus, kus antakse peo avakontsert. "Esimene laulupidu toimuski ju Tartus Vanemuise Seltsi eestvedamisel, ja on traditsioon, et laulupeotuli tuuakse Tartust Tallinna. Iga suur pidu on justkui sealt alguse saanud, aga juubelipeol pööratakse laulupeohällile eriti palju tähelepanu," lubab Weidebaum. Seda, milline avakontsert olema saab, on praegu veel vara öelda.

"See on üks punkt, mida paluti ideekavandis kirjeldada."

Veel enne juubelipidusid peetakse järgmisel aastal noorte tantsu- ja laulupidu. "Sellega algab ka "Eesti Vabariik 100" juubelipidustustuste sari ja 2018. aastal saabki Eesti saja-aastaseks. See on meie rahvale kirjeldamatult suur sündmus. Järgmise aasta pidu on ka väga eriline, sest laulu- ja tantsuväljakule kogunevad ainult vabana sündinud noored," ütleb Weidebaum.

Nagu kaks aastat tagasi peetud üldtantsupeol, on ka sedapuhku tantsupeol elav muusika. "Orkester on koos. See tõesti töötab ja kui vähegi võimalik, ei tahaks elavmuusikast loobuda," loodab Weidebaum, et ka tulevikus kõlab pidudel tantsude saateks elav muusika.