ÜKS JA AINUS IVO LINNA: "See tuleb selgeks teha, et Eestis on ainult üks Ivo Linna ja mina ei hakka Ivo Linnat enam rohkem tegema,“ lubab Kalle Sepp naerdes, et teda pole mõtet laatadele või pulmadesse asendus-Iffiks kutsuda. „See on püha maa ja seda ma rohkem ei puutu!“Foto: Teet Malsroos
Tele
20. november 2016, 22:19

FOTOD JA VIDEOD | Ivo Linnat teinud Kalle Sepp: "Laulsin praegu originaalhelistikus ja see läbi pisarate ära pigistada – no kuidagi veel tuli!" (33)

Noore Ivo Linnana lugu "Aeg ei peatu“ esitanud Kalle Sepp tegi punktijagamisel puhta töö

"Võtsin just noore Ivo Linna ja tema Apelsini aja ette," ütleb artist Kalle Sepp, kes saate "Su nägu kõlab tuttavalt" laval rabas nii publikut kui ka konkurente, kui noorepoolset Ivo Linnat kehastas. "Enne proove käis peast läbi ka teisi mõtteid, Rock Hotell, näiteks. Aga lõpuks jäi ikkagi "Aeg ei peatu". Sellega on nii, et kui madalamalt laulda, siis kuskilt ma ei võlu välja Ivo Linna häält. Laulsin praegu originaalhelistikus ja see ära pigistada – no kuidagi veel tuli. Seda ei ole üldse lihtne laulda."

Hiigelpikad kraenurgad, lehvivad juuksed, ajastuvunts ja ehtsad vintage kingad. Täpselt säärase minevikust välja astunud mehena Kalle eile õhtul lavale purjetas. Ning jäljendas Ivo Linna häält kui kulda. "Olnuks lugu mõnes teises helistikus, ega siis tulnuks see mul välja ka," tunnistab Kalle, kelle etteastest kordagi ei paistnud, et häält läbi pisarate kuuldavvale tooks. "Nojah, aga see on ju mu töö! Loodan, et Ifile, vabandust, Ivo Linnale – ega ta ju mu sõps ole, meeldis, kui ma selle looga nüüd midagigi pihta sain. Loodan, et ikka sain."

Numbri harjutamise aegu ei küsinud Kalle nõu ei Ivo Linnalt, küll aga ka näitleja Raivo E. Tammelt, kes mängib tänagi veel Linnat lavastuses "Mina olen Ivo Linna" ning valdab viimse komakohani Eesti esiartisti hääletämbrit ning kõneintonatsiooni. "Raivo õpetas mulle, kuidas ma Ivo Linnana rääkima peaksin," sõnab Kalle ning esitab lava taga paari fraasi jao Linna intonatsiooniga kõnelemist. Tõsi, paistab, et see hakkab Kallele pisitasa juba kätte tulema. "Ning ta õpetas mulle ka pisut Linna šnitte, kuid need ei ole mul siiani kõik päris käpas. Peaksin Linna rääkimismaneere ka veel pisut harjutama, teles veel proovida ei julgenud."

Tegi tühjaks sõprade-sugulaste riidekapid

Veel enne looga "Aeg ei peatu" lavaleminekut sai Kalle abi ka Justamendi mehelt Jaan Elgulalt, kes õpetas, kuidas Iff publikule kummardab. "Elgula ütles, et Linna tavaliselt kummardab ning vaatab paremale," kirjeldab Kalle, kuidas Elgula talle näitliku õppetunni andis. "See oli nii super!" poetab Kalle vuntsi silitades.

Kui Kalle asus koos Villiko Kruusega lavanumbrit ette valmistama, võtsid nad ette loo "Aeg ei peatu" Neitsitornis filmitud video. "Lugu on aastast 1977, aga 1978. aastal võttis selle Tõnu Aare sõnul üles kesktelevisioon," räägib Kalle. "Sellest videost võtsime üle nii vaate alla Tallinna vanalinnale kui ka väikese kõnnaku trepist alla. Ning bändi kostüümid! Kui kihvt mul oli neid kostüüme organiseerida!"

Selleks, et lavanumbri aegu paistaks kõik välja nii, kuis aastal 1978 kombeks, korraldas Kalle rüüstereke nii sõprade kui ka lähedaste rõivavarude kallale. Väga tulemusliku. "Laval oli näiteks üks Mati Palmi pintsak, sain selle laenuks Mati riidekapist!" muheleb Kalle. "Ka oli laval mu onu üks pintsak ning mõni kuub Eesti tantsuagentuuri kostüümilaost. Lisaks veel kaks triiksärki, mõnusate pikkade kraenurkadega, mu ema-isa riidekapist. Kuid särk, mida ise kandsin, on Merle Talviku õmmeldud. Tema tegigi sellele hiigelsuure krae peale, aitäh talle nende kilomeetripikkuste kraenurkade eest!"

Pintsaku, mida Kalle laval ise kandis, tuhnis ta välja Humana kollektsioonist. "See oli tõesti nii tore," kiidab Kalle, et kostüümide kombineerimine pakkus talle ääretut lusti. "Mu kingad aga on isa pulmakingad," demonstreerib ta uhkelt oma vintage jalanõusid. "Vaata, täiesti õige kontsaga! Ses videod olid Linnal täpselt samad kingad!"

Pillid sai laenuks ansamblilt Apelsin

Mitte üksnes originaalrõivad, vaid ka pillid, millel tantsijad mängimist imiteerisid, kuulusid museaalide sekka. "Meil oli Apelsini originaalbasskitarr ning vanakooli mikri, millega laulda sain, tuli telest," jutustab Kalle. "Tõnu Aare pakkus kasutada ka originaalkitarri, aga ma ei tahtnud seda võtta. Mine tea, äkki juhtub selle väärtusliku asjaga midagi. Tõin hoopis oma kitarri lavale kaasa, mis pole täpselt sama, aga kuju poolest sarnane. Värv, noh, peaaegu sama."

Kalle lisab, et Ivo Linna tegemine oli kogu näosaate ajal tema kõige detailsemaks lihvitud number. "Ma nautisin täiega seda ettevalmistusperioodi, kogu seda protsessi," tõdeb ta. Tõtt öelda võiks Kalle edaspidi vabalt Linna asendajat teha, sest laulumaneer ja esinemisšnitid on tal nüüdseks enamalt jaolt selged ning kui Linnal peaks kogemata ühele õhtule kaks kontserti sattuma, võiks ta vabalt artist Sepalt abi paluda. Et too täidaks lava ära. Kalle puhkeb naerma. "See tuleb selgeks teha, et Eestis on ainult üks Ivo Linna ja mina ei hakka Ivo Linnat enam rohkem tegema," lubab Kalle Sepp naerdes, et teda pole mõtet laatadele või pulmadesse asendus-Ifiks kutsuda. "Ivo Linna, Apelsin ja Rock Hotell - see on minu jaoks püha maa ja seda ma rohkem ei puutu! Kui ma nüüd mõnele šnitile sain kobamisi pihta, on see väga hea, aga las see nüüd ollagi nii!"

Eilne üks ja ainus ning detailideni täpseks aetud Ivo Linna tegemine tõi aga Kallele kõrged punktid kohtunikelt ning sügava kummarduse kaasvõistlejailt. Kui juba viis kolleegi andis Kallele lisapunkte, kogunes kokku selline summa, mida pole seni näosaates nähtud. Pole siis ime, et Kalle pärast saate lõppu särab kui jõulukuusk. Võidurõõmust. "Ma pole mitte kordagi kahetsenud, et näosaatele jah-sõna ütlesin," ütleb ta. "Siin pole tähtis mitte sihtpunkt, vaid see matk ja kompanjonid sel rännakul. See kõik on olulisem kui see, kas oled punktide järgi esimene või viimane. Näosaade pole ju mäng mõisa peale, vaid üks sündmus. Ma ei osanud oodatagi, et see kõik on tegelikult nii äge!"