KIRJUTAB LUULET: Kuigi paistab, et praegused noored lehitsevad luuleraamatuid harva, leidub neidki, kes seda naudivad ja isegi luuleridu paberile panevad. Marii Siivardi luulehuvi sai alguse põhikooliaegsest näiteringist.Foto: Alar Truu
Silja Ratt 19. november 2016 04:00
Kolm aastakümmet tagasi lugesid tudengid põlevi silmi Jüri Üdi ja Doris Kareva luulet. Miks näeb praeguste noorte käes nii harva luuleraamatut? Tallinna ülikooli kirjandusõppejõud Priit Kruus ja poeet Jürgen Rooste selgitavad, et luule liigub lihtsalt raamatukaante vahelt välja ja jõuab noorteni teiste kanalite kaudu.

Kolm aastakümmet tagasi lugesid tudengid põlevi silmi Jüri Üdi ja Doris Kareva luulet. Miks näeb praeguste noorte käes nii harva luuleraamatut? Tallinna ülikooli kirjandusõppejõud Priit Kruus ja poeet Jürgen Rooste selgitavad, et luule liigub lihtsalt raamatukaante vahelt välja ja jõuab noorteni teiste kanalite kaudu.

"Luule on järjest rohkem laulusõnades, Youtube’is, kontsertidel, luuleüritustel, luuleslämmidel (poeesiavõistluste sari "Poetry Slam" – toim), linnatänavatel," toob Kruus välja.

Luuletaja Jürgen Rooste tõdeb, et nõukogude ajal oli luule üks vastupanuliikumise vorme ja võib-olla loeti seda tänu sellele ka rohkem. Rooste sõnul pöördutaksegi luule manu innukamalt siis, kui on väga halb aeg, näiteks sõda või okupatsioon. Poeet tõdeb ka, et praegu loevad kõik kõike vähem.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad