VIDEO | Roald Johannson veetis nädala Eesti ökoinimeste seltsis (4)

Kommuunina koos elada? Varem või hiljem tekivad probleemid. See pole sama, mis pere, privaatsust pole ollagi. Ja see emme, kes lastele koolitoitu tegi - no vabandage väga, kus terviseamet on?

minul oli ja on nende lastest kahju, kes vist põhiliselt neid halle makarone sööma peavadki (keegi lastest ju hüüdis ehmunult, et jälle makaronid...) , ei mingit kastet, ain. ketsup vist, ÖKÖ! , ei liharaasu ei muna ega midagi. Kus on siis oma aia õunadki? Laud oli tühi, hea veel, et porgandeidki närida antakse. Ei tea, kas õunapuid ja marjapõõsaidki olemas on, kust kasvõi laste jaoks omast käest moosid ja mahlad võtta oleks, kui mõni ökö-tegelane ikka midagi sellist teha ka viitsiks.
Praegu paistab see asi küll väga trööstitu olevat, varsti on lastel (eriti!) ja ka iseendil ühekülgse toitumise tagajärjel ainete puudusest tingitud tervisehäired käes. Hambutud suud mustavad vastu nagu mullamuti augud ja küll tulevad hädad juustega, nahaga, küüntega, silmadega ja kõikide siseorganitega... jne.jne.
Ja sellist antisanitaarset olukorda ei mingiks ÖKÖ*ks nimetada ega pidada. Vett ja seepi peaks majapidamises olema, samuti rahvast, nii, et elamine vähemalt võiks korras ja puhas olla.
Tühipaljas jutt ei maksa midagi, kui tegusid pole ja laiskus kontides.
Mina küll nii elada ei saaks ega tahakski. Meie 6-e lapselises peres oli tööjaotus paigas. Ei tohtinud kunagi pesemata nõusid olla, toad pidid alati koristatud olema, aitasime emal süüa teha, käsitsi pesu pesta, suvel käisime karjas, aitasime loomi talitada, peenrad pidid umbrohust puhtad olema, samuti kartulimaa, ei olnud meil õues mingeid umbrohu puhmaid, kõik pidime ära kitkuma, lillepeenrad tuli korras hoida, kasta kui vaja, marjad korjata, puhastada, samuti õunad korjata, olime abiks mahlategemisel ja no mida kõike veel... Töökasvatus oli täiega paigas, ei mingit vasruhakkamist ega virisemist ja ilmselt ka tänu sellele kõigele on meie pere lastest sirgunud tõsised tööinimesed ja tänu meie armsatele ja asjalikele vanematele lõpetasime kõik 6-kesi ka kõrgkoolid oma meelepärastel erialadel. Aga eks igaühel oma nägemus elust.
Tahaks väga loota, et neil n.ö. ÖKÖ*lastel kõik paika loksuks ja neist asja saaks, selleks - jõudu, visadust, eestlaslikku jonni, puhtusearmastust, jaksu ja õnne!

Kas ilmne oskamatus ja vähene tahe ennast tagant sundida, tähendabki ökoelu? Mees hoiab kokku, sulatab vanast steariinist küünlaid, ei saa aga aru, et seda tööd ei tehta toidulaual, teiste asjade vahel ja ei valata tilata nõust. No tagajärg oli kena ja kokkuhoidlik! Keegi viriseb ahju küttes aga siibri unustas lahti teha. Hirmus mure on aiamaa rohimise ja kaevamisega, kuid et natuke rahulikumalt asja süveneda, selleks pole aega ega tahtmist. Et endale selgeks teha, kust tulevad umbrohud, kuidas nende seemneid hävitada igati ökoloogiliselt, ilma mürkideta. Ise olen nii juba aastaid teinud. Võtab aega, kuid saad saagi. Kuidagi tehtud värk, suured egod, kes suudavad ainult ennast näidata. Tuletas hipikolooniat meelde. Valgamaa perele aga jaksu. Vaadake 10 aasta pärast ja alles siis arvaku teised, kas õnn tuli teite õuele või mitte.