Anatoli Nikolajev.Foto: Janar Filippov (Erakogu)
Tele
15. november 2016, 11:09

NELIKMÕRV KOHTLA-JÄRVEL: kas eluaegse karistuse saanud mees ikka on süüdi? (33)

Kohtla-Järvel pandi 1998. aasta aprillis toime nelikmõrv, mis vapustas kohalikke elanikke korralikult. Mis juhtus korteris tegelikult ning kas mõrvade pärast kinni istuv mees on ka tegelikult süüdi?

"Kui poleks sellest ise lugu kirjutanud, oleks seda raske uskuda. See kõlab mängufilmi stsenaariumina," rääkis ajakirjanik Janar Filippov, kes ise juhtunut süvitsi uurinud.

Selgeltnägijate tuleproovis astus esimesena juhtunud uurima Jelena, kes sai esmalt aru, et platsil on varem seisnud kortermaja. "Üks tuba ja köök. Midagi väikest. Algul nägin üht vanemat naist. Siis teist naist. Mees, mees … Mingisugune mees on nendega koos,“ rääkis Jelena, kes küll pingutas väga, ent ei suutnud õiget sündmust püüda.

Foto: TV3

Kui talle ulatatakse ümbrik, milles on foto, ütleb naine: "Ta on veel elus. Ma näen justkui vangikongi. Väike ruum. Nagu vangla.“

Siiski jätkab Jelena rääkimist naisest. "Ma näen kogu aeg seda naist. Kotikesed. Narkootikumidele sarnased. Veri, veri … Oli tapmine – jah,“ lisab ta ning teatab, et rohkem informatsiooni temani ei jõua.

Tõepoolest, tegu oli mõrvaga ning naine, keda Jelena nägi, oli tapetu, 39aastane Jelena, narkodiiler. Ümbrikus olnud pildil oli tema elukaaslane Anatoli Nikolajev, kes mõisteti mõrvade pärast eluks ajaks trellide taha.

Šamaan Anu aga teatas saates, et on pärit sealtkandist ning peagi meenus talle kunagises kortermajas toime pandud nelikmõrv. „Tuli meelde. Sellest kirjutasid paljud ajalehed. Üks mees ja kolm naist,“ rääkis Anu. Sel korral võitis loogika ning kuna Anu tunnistas ausalt, et on juhtunust teadlik, ei saanud ta juhtumit edasi lahendada.

Haldjapiiga kompas platsi, ent ka juhtunu kuupäev ei suutnud teda õigele teele viia. "Ma ei saa sellest absoluutselt aru. Ma näen leeke, varisemist,“ ütles naine.

 Foto: TV3

Ümbrikku vaadates teatas ta, et näeb korterisse noaga sisenevat meest, kes võis justkui toime panna röövi.

Sellega oli ta aga läbi kukkunud, sest mõrvad pandi toime tulirelvaga.

Järgmisena kohale saabunud Vladimir uuris esmalt ajakirjanik Filippovit ja teatas, et näeb politseinikke ja koeri ning meest, kes tahab aknast välja hüpata. Ümbriku enda kätte saades ütles Vladimir, et tunne on negatiivne. „Imelik, et mees ja naine tülitsevad,“ rääkis ta ja siis lisas: "Tapmine.“

Foto: TV3

Filippovi üllatuses avaldas Vladimir seepeale fakti, mida usuvad paljud juhtunut uurinud ning millest rääkinud ka Nikolajevi advokaadid: "See mees ei teinud halba.“ Ajakirjaniku sõnul on advokaadid öelnud, et ainus viga, mida mees tegi oli see, et nõustus süü enda peale võtma.

Viimasena ülesannet lahendanud Antonina rääkis esmalt, et platsil asus võõrutushaigla, kuid jääb siis ringi joostes seisma täpselt kohas, kus asus mõrvakorteri trepikoda. "Püssist laskmine. Siin on püssist laskmine olnud.“

Foto: TV3

Ta nimetas, et üks ohvreist oli politseinik, mis vastab ka tõele. "Näen kolme-nelja inimest. Ohvrid,“ lisas Antonina.

Ümbrikku vaadates ütles Antonina, et fotol olev inimene on surnud, ent fotot vaadates ja pendlit kasutades muutis ta arvamust: „Ta on vanglas. Ta ei ole seal oma süü pärast. Ta tuli koju ja siis leidis laibad. Teda ei olnud tol hetkel koduski.“

Filippov selgitas, et Nikolajev istus mõrvaõhtul koos haige pojaga kodus, kui tema ukse taha jooksis ähmis poiss ja teatas, et Jelena ja teised on vist tapetud. Korterisse jõudnud Nikolajevile avanes sama vaatepilt nagu politseinikele. Väidetavalt anti Nikolajevile valik, et kui ta mõrvad üles tunnistab, mõistetakse ta vangi kõigest kaheks aastaks, talle antakse hiljem uus identiteet ning paigutatakse Kagu-Eestisse elama. Lubadust aga ei täidetud ning Nikolajev istub 18. aastat vangis. "Ta ei näe enam elul mõtet,“ lisas Antonina, kelle sõnul on presidendiltki armu palunud mehel lootust saada vanglast välja nelja aasta pärast.