Inimesed

Tiit Sokk: selleks, et hea isa olla, ei pea tegema midagi ekstreemset (2)

Sirje Rattus, 14. november 2016, 04:00
Aasta Isa 2016KOOS TOETAJASKONNAGA: Tiit Sokku oli aasta isa tiitli vastuvõtmisel toetamas ka pere. Pildil (vasakult) Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir, presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, president Kersti Kaljulaid, Tiit Sokk abikaasa Margitiga, vanem poeg Tanel tütar Emma-Riinu ja elukaaslase Triinuga ning noorem poeg Sten-Timmu elukaaslane Keitiga.Foto: Jörgen Norkroos
"Mu pojad on mitu korda rõhutanud, et kuna nad on nii head lapsed olnud, pole mul olnud tarvis nende kasvatamisega vaeva näha," naerab aasta isa tiitliga pärjatud korvpallur ja korvpallitreener Tiit Sokk.

"Küllap see nii ongi – oleme normaalne ja rahulik perekond."

Tiit Sokk tunnistab, et aasta isa tiitel tuli täiesti ootamatult. "See näitab, et olgu su elukogemus milline tahes, üllatusteks tuleb alati valmis olla," muigab ta.

Värske aasta isa jääb enesekiitmisel tagasihoidlikuks. Küll aga tõdeb ta, et tal on olnud võimalik tänu korvpallile olla poegade kasvatamise juures rohkem kui paljudel teistel isadel.

Mida suurem laps, seda tähtsam on isa

Samal teemal

Kui tavaliselt on nõnda, et töö kipub isade aega röövima, siis Tiidul on vedanud – tema mõlemad pojad mängivad korvpalli, on ta saanud siduda treeneritöö isaksolemisega. "Olen ju olnud nii Taneli kui ka Sten-Timmu noortetreener," sõnab ta.

Endastmõistetavalt on Tiidu sportlasekarjääris olnud aegu, kus perega sai vähem koos olla. Ajal, kui Tiidu vanem poeg Tanel oli pisike, mängis ta veel Nõukogude Liidu koondises. "Vene kord oli selline, et oli palju võistlusi, ringisõitmist ja laagreid, nii et pidin pikalt kodunt ära olema," möönab Tiit.

Seega jäi poja kasvatamine toona üpris palju abikaasa Margiti õlgadele. "Ma ise selle pärast väga südant ei valutanud, sest väiksena vajavad lapsed nii või teisiti rohkem ema," märgib Tiit.

"Isa roll ja isa sõna hakkab olulisemaks muutuma nende kasvades."

Tiit räägib, et temagi lapsepõlves oli nõnda – kuna ka tema isa August oli korvpallur ja treener, tähendas see mitmeid kuid kodunt eemalolekut, seetõttu oli laste igapäevamurede lahendamine enamasti ema kanda. Sellegipoolest oli isa sõnal väga suur tähtsus.

Kogu aeg poegadega koos

Tiit ütleb end olevat õnnelik, et tema on saanud märksa rohkem poegade kasvamise juures olla, kui seda sai tema isa. "Pärast seda, kui 1992. aastal viieks aastaks Kreekasse profikorvpalluriks läksin, olen olnud kogu aeg poistega koos. Ei olnud päevagi, kus ma poleks neid näinud."

Tanel oli siis seitsmene ja Sten-Timmu kolmene. Tippkorvpallurist isa kõrval kasvades oli loomulik, et pojadki jõudsid korvpalli juurde. "Nad tegid oma valiku ise, sundima selleks ei pidanud," kinnitab Tiit ja nendib, et tal on head lapsed ja ta pole pidanud nende pärast palju muret tundma.

Profisportlase karjääri lõpetanud, asutas Tiit endanimelise korvpallikooli ja hakkas uusi talente treenima. Nõnda võib öelda, et ta on olnud isarollis ka väga paljude teiste poiste, mitte ainult enda poegade jaoks. "Meie koolist on väga palju poisse läbi käinud ja kui mul on õnnestunud mõni neist pahandustest eemal hoida, siis see on tõesti suur asi," leiab ta.

Ning usin spordipõllu kündmine on tema sõnul ka vilja kandnud – Tiit ütleb, et Eesti korvpall on praegu heas seisus ja uusi noori tegijaid kasvab mühinal peale.

Aasta Isa 2016KOOS TOETAJASKONNAGA: Tiit Sokku oli aasta isa tiitli vastuvõtmisel toetamas ka pere. Pildil (vasakult) Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir, presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, president Kersti Kaljulaid, Tiit Sokk abikaasa Margitiga, vanem poeg Tanel tütar Emma-Riinu ja elukaaslase Triinuga ning noorem poeg Sten-Timmu elukaaslane Keitiga.Foto: Jörgen Norkroos

Ilma abikaasata poleks ka tiitlit

Viimased kolm aastat aga on Tiidul kanda täiesti uus, vanaisa roll. Taneli tütar Emma-Riin on kolm ja Sten-Timmu tütar Aleksandra Evita poolteist aastat vana. "Nüüd on lapselapsed laste koha üle võtnud," on vanaisa rõõmus. "Tüdrukud on uus nähtus, millega tuleb harjuda. Õnneks usaldatakse neid juba hea meelega meie, vanavanemate hoolde. Ja kui üheaastaselt Emma-Riin veel väga vanaisa sülle ei tahtnud, siis nüüd on see muutunud. Eks see ole nõnda nagu enda lastegagi – alguses, kui nad on veel päris pisikesed, on nad emmekad, aga mida suuremaks kasvavad, seda olulisemaks saab isade-vanaisade roll."

Tuhandete noorte eeskuju

"Aasta isa tiitliga pärjatakse meest, kes on osanud ühendada pereelu ja karjääri," ütles Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir eilsel isadepäeva kontserdil Estonias.

Just selliseid väärtusi kannab tema sõnul Tiit Sokk: "Ta on pühendunud ja armastav pereinimene ning edukas oma töös. Isa, kellele tema pere ei ole kohustus, vaid rõõmu- ja energiaallikas. Tiit Sokk on endanimelise korvpallikooli asutaja ning seda kaudu suunanud tuhandeid poisse ja tüdrukuid spordist lugu pidama. Ta on olnud vaimne teejuht. Ta on olnud autoriteet."

Eesti Naisliit annab aasta isa tiitlit välja juba aastast 1998.

Eesti esimene ja seni ainuke korvpalli olümpiavõitja

Tiit Sokul on homme, 15. novembril sünnipäev. Ta sündis 1964. aastal Tartus.

Korvpall on tal veres, sest ka isa August Sokk mängis Kalevis ja oli samuti korvpallitreener.

NSV Liidu koondisse jõudis Tiit 1986. aastal 21aastasena, olles sellal ajateenistuses Moskva Dünamos.

Olümpiakulla võitis ta NSV Liidu koondisega Souli olümpiamängudel 1988. aastal.

Paljude muude tiitlite kõrval on Tiit võitnud 1986. ja 1990. aasta maailmameistrivõistlustel hõbeda ja saanud Tallinna Kalevi koosseisus 1991. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võidu.

Pärast piiride avanemist mängis Tiit profisportlasena Kreekas: 1992–1996 Ateena Panathinaikoses ja 1997–1998 Thessaloniki Arises.

1997. aastal rajas ta Tallinnas omanimelise korvpallikooli.

Samuti on Tiidu kanda Eesti meeste korvpallikoondise peatreeneri roll.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee