OLÜMPIAKULD: Tõsi, mitte ehtne olümpiakuld. Huvilistele vaatamiseks on välja pandud medali koopia. Foto: Jörgen Norkroos
Inimesed
12. november 2016, 04:00

Ants Antsoni olümpiakuld särab nüüdsest kõigi huviliste pilgu all

Tondiraba jäähallis toodi eile esimest korda eestimaalaste ette uisusportlase Ants Antsoni taliolümpiamängude kuldmedal, Euroopa mitmevõistluse kuldmedal ja Oscar Mathiseni auhind.

Antsoni olümpiakuld, mille ta võitis 1964. aastal Innsbruckis 1500 meetri kiiruisutamises, on läbi tallanud keerulisi teid. Surma eel ei olnud Antson enam nii terve nagu nooruses – meeletu harjutamine hakkas nõudma oma lõivu. Olümpiamehel tekkisid järsud haigushood, mis teda kohutasid. Taas ühe tugevama haigushoo ajal müüs ta olümpiakulla endisele vandeadvokaadile Viktor Kaasikule. Hiljuti aga ostis Tallinna spordi- ja noorsooamet Kaasikult Antsoni olümpiamedali 40 000 euro eest ära – nii kinnitab amet.

OLÜMPIAKULD: Tõsi, mitte ehtne olümpiakuld. Huvilistele vaatamiseks on välja pandud medali koopia. Foto: Jörgen Norkroos

Ehtsa olümpiakulla asemel siiski koopia

Tondiraba jäähalli asejuhataja Mart Aare paljastab ootamatult, et kõigile vaatamiseks välja pandud olümpiakuld pole siiski ehtne. "Ei või iial teada ümberkaudse rahva meelestatust olümpiakulla suhtes. Võib-olla hautakse kusagil garaažis plaani, kuidas see kirgas autasu pihta panna. Ja kui keegi on sellise asja plaani võtnud, tehakse see ära ükskõik mil moel, olgu turvavahendid nii viimase peal kui tahes," põhjendab ta.

"On küll olemas kindlustus, ent see võib korvata vaid medali rahalise väärtuse. Medalit ennast ta tagasi ei too. Seepärast jäi originaalmedal sinna, kus ta oli seniajani. Rahvale on aga vaadata pandud nii hoolega tehtud jäljendus, kui see tänastes Eesti oludes on üldse võimalik."

Oscar Mathiseni auhind. Foto: Jörgen Norkroos

1964 – Antsoni edukaim aasta

Samas kinnitab Aare, et teine vitriinis olev medal on originaal. "Tartu spordimuuseumist tõin oma kätega siia Euroopa mitmevõistluse kuldmedali – üllatas, kui palju Antsoni muid eksponaate ongi just Tartus. Ning meie jäähallis on ka Oscar Mathiseni trofee."

Mathiseni auhinda antakse välja kord aastas hooaja parimale kiiruisutajale, Antson pälvis selle 1964. aastal. Samal aastal tõi ta koju ka mõlemad kuldmedalid.

Auhinnad toodi publiku ette just eile, sest uisulegendil täitunuks siis 78. eluaasta. Antsoni mälestuse taasjäädvustamine üritati teha võimalikult pidulikuks. Jäähalli olid kutsutud ka olümpiakullad Jaak Uudmäe ja Gerd Kanter. Kohal oli ka Antsu mõlemad pärijad, lesk Ene ning tema poeg Fred esimesest abielust. Lisaks parajalt linnavõime.

Tondiraba jäähallis on ka Ants Antsoni jääväljak – üks kolmest treeninguväljakust, mis on kasutusel iluuisutamise, kiiruisutamise ja jäähoki treeninguteks. Kaks aastat tagasi augustis oli Antson üks neist, kes sai koju tükikese halli avamise lindist.

1964. aasta Euroopa mitmevõistluse kuldmedal. Foto: Jörgen Norkroos

Kopsutromb röövis uisulegendilt elu

Mõni aasta tagasi elas olümpiavõitja Ants Antson üle kergemat sorti insuldi. "Sellest haigusest said arstid suhteliselt kergesti üle. Antsul töötasid ka käed-jalad, ka polnud ta nägu insuldihaigele iseloomulikult viltu," meenutab uisutaja lesk Ene Antson.

"Üldseis oli ikkagi nii räbal, et peaajust otsustati lasta välja rõhk. Kerge operatsioon läks taas hästi, nagu arutles ka Antsu raviarst Merike Martinson. Aga siis pöördus õnn, Mustamäe haigla intensiivpalatist juba Hiiule järelravile suundunud Antsul tekkis kopsupõletik ja selle haiguse ajal tekkinud üliohtliku kopsutrombi tagajärjel Ants surigi."

Ants Antson lahkus meie hulgast 31. oktoobril 2015.