"Kolm aastat on tantsu- ja laulupeo korraldamiseks minimaalne aeg." (1)

 “Tantsu- ja laulupeo ideekavandite konkursile laekus kaheksa tööd – kolm tantsupeo ja viis laulupeo ideekavandit. Ma usun, et see on väärika juubelipeo ideekavandi ja tegijate leidmiseks hea tulemus,” ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

2019. aasta on väga tähtis – siis möödub 150 aastat esimesest laulupeost ning toimub järjekorras 20. üldtantsupidu. Olgugi, et sinna on kolm aastat aega, otsitakse juba praegu tantsupeo pealavastajat, laulupeo muusikalist juhti ning pidude ideed. Konkurss nendele ametikohtadele lõppes paar nädalat tagasi ning kokku saadeti 8 tööd. “Konkursi tulemused oli head ning on, mille vahel valida,” ütleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.

Võidutöö ja pidude tegijad selguvad loodetavasti selle aastanumbri sees. Ideekavandite hindamisel löövad kaasa eri põlvkondade tantsujuhid, heliloojad, dirigendid ja ka erineval viisil pidude korraldamisega kokku puutunud inimesed. Need tööd, mis sedapuhku valituks ei osutu, antakse autoritele tagasi. “Ehk tahavad nad oma ideid veel täiendada või arendada. Need võivad olla mõne kontserdi või etenduse algideed,” seletab Weidebaum. Konkursile laekunud ideed on teabejuhi sõnul erinevas järgus. “Mõni autor on välja mõelnud lähteidee, mida hakata tulevikus koos kunstilise meeskonnaga arendama ja on ka neid, kes kõik detailselt ära kavandasid.” Weidebaum ütleb, et praktika on näidanud, et ideed arenevad meeskonnatöös alati jõuliselt. “Ühislooming ja ühine panus on peo märk.”

Järgmise aasta noortepidu on eriline

Weidebaum ütleb, et kolm aastat on tegelikult lühim aeg, millega tantsu- ja laulupidu korraldada. “Idee tuleb vormida kunstiliseks tervikuks ja leida autorid, kes igale peole uusi teoseid loovad, lisaks peab autoritel jääma aega uute laulude kirjutamiseks ja tantsude tegemiseks. See võtab umbes ühe nendest kolmest aastast.” Teisel aastal trükitakse kogu repertuaar õppematerjalideks. “On laulikud, tantsukirjeldused, CD-d, DVD, materjalid veebis, samuti õppeseminarid kollektiivijuhtidele ja maakondlikud eelproovid kollektiividele. Viimased aitavad tantsurühmadel, kooridel ja orkestritel harjutada seda, mida koos esitama hakatakse. Teine aasta ongi õppimise aasta. ”Viimasel aastal asetatakse peod väljakutele, vaadatakse õpitu üle, seatakse paika logistika, toitlustus, majutus ja muu selline.

Järgmine üldlaulupidu algab Tartust, kus toimub peo avakontsert. “Esimene laulupidu toimuski ju Tartus Vanemuise Seltsi eestvedamisel, ja on traditsioon, et laulupeotuli tuuakse Tartust Tallinna. Iga suur pidu on justkui sealt alguse saanud, aga juubelipeol pööratakse laulupeo hällile eriti palju tähelepanu,” räägib Sten Weidebaum. Seda, milline avakontsert olema saab, on praegu veel vara öelda. “See on üks punkt, mida paluti ideekavandis kirjeldada.”

Veel enne juubelipidusid toimub järgmisel aastal noorte tantsu- ja laulupidu. “Sellega algab ka “Eesti Vabariik 100” juubelipidustustuste sari ja 2018. aastal saabki Eesti 100-aastaseks. See on meie rahva jaoks kirjeldamatult suur sündmus. Järgmise aasta pidu on ka väga eriline, sest laulu- ja tantsuväljakule kogunevad ainult vabana sündinud noored,” ütleb Weidebaum. Nagu kaks aastat tagasi peetud üldtantsupeol, kasutatakse ka sedapuhku tantsupeol elavat muusikat. “Orkester on koos. See tõesti töötab ja kui vähegi võimalik, ei tahaks elavast muusikast loobuda,” loodab Weidebaum, et ka tulevikus kõlab pidudel tantsude saateks elav muusika.