REPORTAAŽ USA SAATKONNA VALIMISPEOLT: Ameerika lipu taustal valiti jänkidele uus president (1)

USA saatkond korraldas ERR-i telemajas väikese peo, et üheskoos kaasa elada presidendivalimistele. Üritus algas kolmapäeva varahommikul kell 5.30, ajal mil valimiste tulemus oli veel lahtine. Kohalviibinute silmadest võis välja lugeda lootuse ja ärevuse sädet, mida saatis vali jutuvadin ning naeratused.

Telemaja stuudio lauad olid varustatud võileibade ja värske kohviga, et varahommikune ärkamine külalistele talutavaks muuta. Tõepoolest, saali kujundusele oli rõhku pandud. Tillukesed jänkide lipud laudadel, mida võis igaüks endale rinnatasku pista, et ikka päevakohane välja näha, samuti lisas meeleolu papist Trump ja Clinton, kellega sai sõbrapilti teha.

Ruumi oli paigaldatud suur ekraan, mis näitas reaalajas valimistulemuste käiku. Stuudio seina kattis massiivne Ameerika lipp, veidikene kitš, kuid ameeriklaste valimiskampaania taustal täiesti asjakohane.

Kell kuus hommikul pidas USA suursaadik kõne. "See kampaania on olnud väga emotsionaalne ja keeruline,“ tunnistas suursaadik James D. Melville. Ta lisas: "Traditsiooniliselt on paika kujunenud, et pärast tulemuste avalikustamist liigub riik ühtsena edasi ning me seljatame oma erimeelsused.“

Mida edasi kellaosuti tiksus, seda selgemaks sai tõsiasi - Trump arvatavasti võidab. Saatkonna külalisi ei paistnud see põrmugi häirivat, muljetati omavahel potentsiaalsetest tulemustest ning nauditi jätkuvat ootusärevust. ERR-i stuudio oli kell seitse puupüsti rahvast täis.

Kogu programmi juhtis ajakirjanik Neeme Raud, kes intervjueeris mitut üritust väisanud prominentset inimest. Teiste seas sai mikrofoni pihku veel Mari-Ann Kelam, Marko Mihkelson ning Igor Gräzin.

Õhtuleht uuris riigikogu liikmelt Igor Gräzinilt, millega tema põhjendab Trumpi populaarsust? "Siinjuures tuleb silmas pidada, et Trumpi ei toeta ka tema oma partei. Tema on täielikult süsteemiväline, see on asja üks aspekt,“ kommenteeris Gräzin.

Ta lisas: „Teine aspekt on see, et Hillary Clintoni puhul tuleb arvestada sellega, et kõik viimase 25 aasta jooksul Ameerikas olnud skandaalid, on seotud Hillary Clintoniga.“ Tuues näitena Whitewateri afääri, mis Gräzini sõnul on Ameerika variant Ärma talust.

Kella kaheksa ajal hommikul oli Trumpil koos 244 häält, Clintonil kõigest 215. Reaalsuseks muutus tõsiasi, et vajaminevat 270 häält ei saa demokraatide kandidaat enam kokku ja võitja teatamine on vaid formaalsus. Selline teadmine avaldus ka saatkonna külalistes. Vaikselt, kuid järjepidevalt, lahkusid inimesed ürituselt. Nad polnud kurva või õnneliku näoga, pigem sellise mõtliku pilguga.

Riigikogu liige Sven Mikser eeldas, et Hillary Clintonil on valimistel ülekaal ja tunnistab, et lihtsalt poliitikavaatlejana on tulemus ootamatu. „Nüüd tegevpoliitikuna ja välisjulgeoleku poliitika valdkonnas tegutseva poliitikuna see tähendab see meie jaoks kindlasti seda, et tuleb veelgi intensiivsemaks ja aktiivsemaks muuta oma diplomaatia Ühendriikide suunal ja mitte ainult täitevvõimu tasandil vaid kindlasti ka suhetes Ameerika kongressi mõlema kojaga,“ ütles Mikser. Ta lisas: "Sest kindlasti saab suuremal määral senati ja esindajatekoja töö hoida õigel rajal Trumpi administratsiooni, kes selles valdkonnas on väga kogenematu ja ettearvamatu.“

Kuid kes võitis USA presidendivalimised Eestis? Seda ei saa me kahjuks kunagi teada, sest Ühendriikide kodanikud ei saa, erinevalt laialt levinud arvamusele, Eestis hääletada. Neile saadetakse postiga valimissedel, mis tuleb saata koos oma valikuga kodumaale tagasi.

Kella üheksaks oli president valitud ning ERR-i stuudios läksid tuled põlema. Otseülekande heli keerati kõlaritest maha ja inimesed lahkusid vaikselt saalist. Keegi ei nutnud ega naernud.