NAISTEMEES, TÖÖNARKOMAAN JA MILJARDÄR: USA 45. president ei maga, ei joo kohvi ega suitseta (36)

1946. aastal New Yorgis Queensis sündinud Trumpi ootas ees suhteliselt lai elustiil. Tema ema sündis Šotimaal ning isal on Saksa taust. Peres oli kokku viis last.

Kui Donald ameeriklaste kombel lehepoisiks minema pidi, räägib legend, et tavapärase kondimootori asemel vedas noort poissi majast majani hoopis pere isiklik autojuht.

Sellegipoolest nõudis ja ootas isa oma lastelt palju, mistõttu arvatakse, et Donald päris oma võistlushimu just kodust. Juba lapsena ei suutnud ta oma tujusid kontrolli all hoida ning tema käitumine põhjustas perele palju tuska. Nii saadetigi poiss seitsmendast klassist karmide reeglitega sõjaväekooli. Mugava elustiiliga harjunud Donald näitas aga suurepäraseid sooritusi spordis, ent paistis silma ka seelikukütina.

Sõjakooli järel otsustas Donald jätkata õpinguid ülikoolis ning suutis selle kaudu vältida ka Vietnami sõjas osalemist. Õpingud Whartoni majanduskoolis lõppesid 1968. aastal, misjärel sukeldus Donald oma isa kinnisvaraärisse. Mõned aastad hiljem võttis ta firma üle ning kolis Manhattanile, et äri laiendada ka teisele poole lahte.

Noor ja enesekindel mees suutis läbi murda ning temast sai omamoodi jõukuse esinägu New Yorgis. Edulugu ilmestavad 1980. aastal avatud hotell Grand Hyatt ning kaks aastat hiljem püstitatud Trump Tower. Pärast seda tunti Donald Trumpi juba üle terve riigi.

Samal ajal uuris Donald kõrvalt kasiinoäri, osales iludusvõistlustel investori ja kohtunikuna, vaatles lennundust ning golfi.

1990. aastate alguses tabas Donaldit tagasilöök ning ta jäi võlgadesse. Kuidagi õnnestus tal taas jalule tõusta ning ajakirja Forbes andmetel peaks tema varandus küündima praegu kolme miljardi dollarini.

Kolm abielu, kaheksa lapselast

Kuigi edukas ärimees, pole Donald Trump kunagi öelnud ära kaunite naiste seltskonnast, mis oli ka osa tema imidžist. 1977. aasta aprillis abiellus Donald tšehhitari Ivana Zelnickovaga. Abielust sündis kolm last: Donald Jr., Ivanka ja Eric.

1980. aastatel jõudis kõmupressi uudis Donaldi ja näitleja Marla Maplesi armuafäärist. Kuna abielu Ivanaga oli karile jooksnud, lahutas paar 1990. aastal.

1993. aastal sündis Maplesi ja Trumpi suhtest tütar Tiffany. See aga paari koos ei hoidnud ning vaid paar aastat hiljem mindi eri teed.

Oma praeguse naise Melania Trumpiga astus Donald altari ette 2005. aastal. Neil on ühine poeg Barron William.

Kokku on vast valitud presidendil lisaks enda lastele veel kaheksa lapselast.

Väliste vaatluste põhjal võib öelda, et Donaldi suhe oma pereliikmetega on lähedane ja soe, võttes arvesse ka seda, et lapsed on saanud tööd tema äriimpeeriumis. Ka intervjuudes on lapsed isa kiitnud, kuigi samas ka väitnud, et ta on palju tööd ja tegemisi.

Presidendivalimiste kampaania ajal aga astus ette kümmekond naist, kes maalisid Donaldist sootuks teistsuguse mehe kuvandi, väites, et tegu on ahistaja ja naistevihkajaga.

Trumpi kirjeldatakse sageli kui töönarkomaani, kes magab öösel vaid pool kuni neli tunda. Valimiskampaania ajal märgati sageli, kuidas ta oma Twitteri kontole ööpäev läbi mõtteid üles täheldas.

Tema pahedeks on liigrasvaste toitude söömine, alkoholi ei tarbi ta väidetavalt aastast 1981, kui tema vend Freddy suri alkoholi tõttu. Enda sõnul ei ole ta ka kunagi tubakat proovinud, narkootikume kasutanud ning ei joo isegi kohvi.

Ta on bakterifoobik ehk hoidub inimestega kätlemisest.

Välispoliitilised vaated tekitavad ekspertides hirmu

Valimiskampaania ajal tekitas Donald Trump korduvalt segadust ja küsimusi välispoliitika vallas. Peamine sõnum välispoliitika suunas viitab tema sõnul sellele, et teised riigid on liigselt kasutanud ära USA heatahtlikkust ning see tuleb lõpetada.

Ühtlasi sooviks ta ehitada Mehhiko piirile suurt müüri, et piirata sisserännet, ta suhtub skeptiliselt NATOga sõlmitud lepingutesse ning asjatundjate sõnul soovib pigem keskenduda sisepoliitikale. Juhul kui Trumpi lubadused ja soovid täituks, seaks see pinge alla suhted paljude riikidega ning ohtu ka olukorra Läänemerel, eriti Baltimaades. Eelkõige seetõttu, et Trump on korduvalt ülistanud Venemaa president Vladimir Putinit oma väljaütlemistes ning ka Putin loodab, et kaks suurriiki hakkavad senisest enam koostööd tegema.

Lähis-Ida ootab Trumpilt eelkõige ISISe hävitamist, kuid ka Süüria sõja lõpetamist. Eelnevalt eelkäijatest võib seekord aga toimuda see koostöös Venemaaga. Iisraeli ja Palestiina küsimustes soovib Trump jääda eelkõige neutraalseks.

Lisaks välispoliitilistele lubadustele hämmastab Trump ka sisepoliitiliste otsuste poolest. Tema maksuplaan soodustaks rikkaid ning veaks USA majanduse veelgi sügavamale kriisi – 4 kuni 5 miljardi dollari võrra. Ta küll lubab teha USA taas „suureks ja võimsaks“, luua rohkelt töökohti, parandada koole ja haiglaid, ent piirab samal ajal võõrtööjõu sisserännet. Mehhikost ja Hiinast tulevatele toodetele näiteks soovib ta kehtestada 35- ja 45-protsendise tollimaksu.