Minus tekitab ebameeldivaid reaktsioone,lugedes endise keskerakondlase Vakra väljaütlemisi.Peab ikka väga kibestunud olema,et endise oma partei juhi kohta sellist sappi välja valada.Mida on sotsidel ette näidata,peale tühja sõnamulina.Ei liha ega kala.Hoidku jumal sellise Tallinna linnapea eest.
Et Savisaar on peaaegu üksi jäänud, selle on ta ise esile kutsunud ja ära teeninud. Selgelt veel meeles kuidas ta vana ja ustav lapsepõlvesõber Aadu Must mitmeid kuid haiglas Savisaare voodiääres istus, hoides oma väga raskelt, surmaga võitleva sõbra Edgari kätt, teda julgustades ja südamest talle paranemist soovides. Ja kuidas seesama sõber Aadu siis suure rõõmu ja hõisetega meile kõigile teda andis igast väiksemastki Savisaare paranemise edusammust. Kuidas ta jälle kõigile rõõmsalt teatas: «Eilne päev oli väikese rõõmusädemega selles mõttes, et mitte midagi halba ei olnud." „Endine Edgar on tagasi!“ „Edgar on paranemas!“ Ja nii edasi - ikka päevast päeva ja nädalast nädalasse, kuust kuusse kuni Savisaare haiglast väljalaskmiseni ja tema edukale paranemiseni. Kuni...kuni jah...kuni Aadu Musta tütar Kadri Simson teatas, et kandideerib Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks. Sellest hetkest alates Savisaar enam ei tundnud ega ei suhelnud ega ei vahetanud enam sõnagi oma vana sõbra Mustaga. Aga Savisaar on ju tuntud selle poolest, et ta on aegade jooksul minema kihutanud ja tülli läinud väga paljude oma kunagiste heade sõprade ja kaasvõitlejatega. Nii oli ka ta lapsepõlvesõber Aadu Mustaga, kes jäi talle läbi aastate ustavaks sõbraks. Ja mis tegi siis see võimuahne Savisaar? Savisaar lasi oma kõige ustavama sõbra, lapsepõlvesõbra lihtsalt nagu kuuma kartuli kukkuda. Nii on Savisaar veel paljud, paljud oma sõbrad, oma toetajad ja kaasvõitlejad kaotanud, minnes -piltlikult öeldes - üle nende laipade. Aga nüüd kukub ta ise nagu MÄDA kartul! Ja see on talle nagu elusaatuse või Jumala või Karma kättemaks ja tagasitasumine! Jah, kõik, mida inimene oma elu jooksul tahtlikult ja teadlikult teeb, olgu siis head või halba, teeb ta kõik endale.
Aga ega sellega – erakonna esimehe kohalt mahavalimisega - pole Savisaare järgnev kolgata tee veel lõppenud. Järgmisena ootab teda vangikong, seejärel, erakonna põhikirja järgi, kui kohtu poolt karistatud isiku erakonnast väljaviskamine.
See on ju siililegi selge, et Savisaar kukub nüüd oma troonilt nagu mäda kartul. Savisaar oleks võinud peale rasket haigust väärikalt taanduda ja nautida auesimehena rahulikke vanaduspäevi, keda paljud tema tookordsed toetajad oleksid hea sõnaga teda külastades meenutanud. Jah, Savisaar oleks võinud väärikalt sõprade ringis vananeda ja teda oleks soojade sõnadega meenutatud kui erakonnaloojat ja pikaajalist erakonna juhti. Aga ei! Savisaare diktaatorlik võimuiha oli/on nii suur, et ta ise ennast sellega hukutab. Nüüd peab ta erakonna esimehe kohalt häbi ja alandusega lahkuma.
Ja kes on Vakra, et selles teemas siin suur ekspert on? Eesti Keskerakond valib esimeest ning keegi sotsist Vakra küll ei ole see mees, kes siin peaks nüüd hirmasasti kommenteerima enne kongressi toimumist.
Vahet pole kes saab sest viimaste päevade väjaütlemised on näidanud selgelt, et keskerakond jääb keskerakonnaks. Just täpselt selliseks, nagu ta siiani on olnud.
KOMMENTAARID (14)