Inimesed
7. november 2016, 09:10

Räätsad alla ja rappa matkale: minisammud, imelised vaated ja efektne lõpp

"Pane selga soojad riided, mis oleksid soovitavalt kihilised," juhendab juba korra Kõnnu Suursoos räätsamatkal käinud kolleeg. Ta kinnitab, et muus osas muretsemiseks pole põhjust: ilmselt vette ma ei kuku ega rabas ära kao.

Parim räätsamatkale minekuks oleks korralik matkarõivastus, kuid liigselt ei pea muretsema ka siis, kui seda ei leidu. Kuna minu riidekapis matkavarustust pole, otsustangi soojade retuuside, kampsuni ja mantli kasuks. Väljas on mõni kraad üle nulli – kui külm mul ikka saab hakata?

Vahetult enne rappa minekut ulatab seiklusfirma 360 KRAADI grupijuht Raimo meile kummikud ja räätsad. Sikutan jalga teise paari sokke ja kolleegi nõuandel lisatallad ning seejärel suskan jalga kummikud. Raimo soovitab kummikute ja sääre ümber panna ka säärised. "Kui jalgadele vett pritsib, siis ei saa teie püksid märjaks ega lähe vett ka kummikutesse," selgitab ta.

Mida tähendab rababingo?

Jalutame esialgu kummikutes mööda raba laudteed, kuni Raimo teatab: nüüd paneme jalga räätsad! Asume agaralt asjatama ning kui enne tundus, et külm kipub naha vahele, siis nüüd on sellise ukerdamisega kere igatahes kuumaks saadud. Räätsad jalas, astume vette.

"Kuigi teil on räätsad jalgade küljes, kõndige täpselt nagu tavapäraselt. Vahe on selles, et sammud peavad olema väga väikesed. Järsud pöörded ja pikad sammud jäägu tantsusaatesse,“ annab Raimo nõu.

Vaevalt jõuab ta monoloogi lõpetada, kui kõlab kiljatus ja üks meie seltskonna neiudest on vees istuli. Sekundi murdosa jooksul hüppab ta püsti, nägu jätkuvalt naerul. Et tagumik on juba kolmetunnise matka alguses märg, ei morjenda teda. "Ma ju tahtsin teada, mis saab siis, kui keegi kukub vette. Saingi teada," itsitab ta.

Minule on igatahes see vahejuhtum õpetuseks ja astun edasi üliväikeste sammudega – vähemalt nii kaua, kuni saan räätsadega liikumise tunnetuse kätte.

"Nüüd hakkame rababingot mängima!" teatab Raimo. Rababingo? Kas see tähendab, et vaatame, kes meist viimasena vette kukub?

Siiski mitte. Et me lihtsalt niisama rabas ringi ei uitaks, annab ta meile töölehe, kus on bingokastides küsimused, millele peame vastuse leidma. Nagu bingomängus ikka: kõigepealt nurgad, siis diagonaalid ja lõpuks kõik ruudud. Vastused küsimustele peaksime saama kuulates Raimot. Kui teadmisi on piisavalt, ei keela keegi ka kohe vastused kirja panna.

Kohati on tunne, et vajume läbi pinnase

"Ma ju ütlesin, et tellin meile suurepärase ilma," kilkab kolleeg rõõmsalt. Kuigi tänaseks lubati lund ja külma ilma, rõõmustab meid piisavalt karge, kuid siiski mõnus sügisilm. Nii palju, kui räätsadega edasi liikudes (sest esialgu on taoline liikumine veidi keeruline) jõuan ümberringi vaadata, siis vaated on tõesti imelised.

"Räägitakse, et laugastes ujumine teeb seitse aastat nooremaks," sõnab Raimo, kui seisame ühe lauka juures.

"Hoidke mu jopet, käin ujumas ära," naljatab kolleeg. Meie seltskond puhkeb naerma. Kuna väljas on piisavalt jahe, siis ilmselgelt laukasse end noorendama me ei lähe.

Kui esialgu on rabapinnases edasi liikuda lihtne, siis peagi satume vajuvale ja pehmele pinnasele. Need on kohad, mis võivad tulevikus areneda laugasteks - sõltub sellest, kuidas toimib raba vee regulatsioon. Tuleb tunnistada: kerge hirmuvärin tuleb sisse, sest filmidest on nähtud, kuidas inimesed pehmetes kohtades võivad sisse vajuda. Raimo julgustab siiski, et pabistada pole vaja.

"Mida raskemaks läheb tee, seda kiiremini hakkame liikuma," muigab kolleeg pehmel pinnasel ukerdades.

Kostub karjatus ning teine kolleeg taarub. Tundub, et kohe-kohe on ta istuli vees, kuid sportlik poiss suudab siiski tasakaalu säilitada ja maha suruda hoopis käed. Püsti tõustes väänab ta kinnastest vee välja.

"Ma tegin klassikalise vea: astusin liiga suure sammu," paneb ta juhtunule diagnoosi.

Ilma räätsadeta on nii kummaline liikuda!

Oleme juba tunnikese mööda raba ringi liikunud ning imekombel polegi külm. Sama ei saa aga öelda üks kaaslastest, kes pani kummiku sisse nii palju paare sokke, et jalg hakkas pigistama ja külmetama. Kuidas siis hakkama saada? Ta võtab keset raba räätsa ja kummiku jalast ning tõmbab talla välja. Üksi ta sellega hakkama ei saa, vaid toetub toimingu ajal kolleegile. Imekombel ta keset raba pikali ei kuku ja edaspidi külm jalgu ei näpista.

Raimo jääb seisma ja osutab kaugusesse – kõnnime selle vaatetornini, mis on eespool. Jõuame poole tunni pärast kohale ning meil lubatakse viimaks räätsad jalast võtta.

Sikutan oma truud räätsad jalast ja jään nende kõrvale seisma. Kuidagi imelik on nendeta liikuda ning tunda annavad jalalihased. Paar tundi rabas räätsadega liikuda tundub olevat parem trenn kui kaks tundi jõusaalis veeta.

Räätsamatkale paneb efektse punkti hetk, mil jõuame vaatetorni tippu: ümberringi avaneb imeilus vaade ümbritsevale rabale, kus hakkab juba kergelt hämarduma. Matk jõudis vaevalt alata, kui juba läbi sai. Mis oli aga selle juures parim osa? Vaatamata minu esitisele skeptilisusele oli räätsamatk väga äge asi, mida kogeda. Igatahes ägedam kui kõndida rabas mööda tavalist laudteed.

Oled ka huvitatud räätsamatkast? Vaata täpsemalt SIIT!