Minul tuleb sageli paljude sugulaste hauaplatse korrastada ja jäängi tavaliselt üksinda pimeda pääle. Ka küünlaid viin kalmudele tihti pilkases pimedas. Hirmu ei tunne, mõtlen kui palju lähedasi, sugulasi, tuttavaid ja üldse inimesi siin puhkab. Kõik on omad. Alati põleb palju küünlaid ja on rahulik. Muidugi liigub surnuaias pimedas igasuguseid mets- ja koduloomi. Metskitsed ja siilid on tavalisemad. Silma külgmine osa on pimeduses ehk hämaruses hea tajuga ja kui keegi loomadest kalmude vahel liigub, saad aru, et keegi siin tegutseb, aga kes, ei pruugi näha.
Mu koolitee läks iga päev aastast aastasse läbi surnuaia, harjusin sellega nii ära, et ei karda ei hunti ega tonti ega vaime. Niiet see ongi harjumuse asi.
Tänasel hingedepäeval tuleb neile kalmistul rahu anda.see nende päev neile ei meeldi,et täna nende rahu rikute parem süüdake kodus küünlad.Olen sellest lugend vanaaegsest kirjandusest.
Küll on hea, kui üks inimene kindlalt teab, kuidas kôik toimub. Need teadjad vôiksid meid rohkem valgustada. Kas tôesti hinged meid külastavad Hingedepäeval? Rahu Lahkunute Pôrmudele. Rahu nende Hingedele.
saata toimetuse töötajad purkidega varustatult kesklinna piirkonda tänavatele - raha korjama (kerjama) ! Madal tundub see alatine kerjamine ! Kui omadega välja ei tulda , müüge end kasvõi linnamäele maha- postimehe ostnud rahahiiule oleks üks kollane lehekene väike nuuskamine !
KOMMENTAARID (16)