Hindeid on vaja panna juba sellepärast, et näha LAPSE ENDA ARENGUT , mitte teistega võrdlemiseks ! Lapsed on väga erinevad ja üldse mulle tundub, et viimase aja pedagoogika on meil läinud väga vildakaks , lihtsaid tõdesid ei suudeta selgitada . Nüüd hakkab pihta mingi välismaalt tulnud "sõbrakese " jutt , Joh. KÄIS keerab küll hauas ringi . Parim pedagoogi vestlus oli L.LEESIL TTVs, kui ta vastas küsimusele, kuidas tema kool on saavutanud väga kõrge õppetaseme .
Nõus, et suurte klassidega on õpetajal palju raskem sõnalisi hinnanguid anda. Kogu Eesti haridussüsteem peaks liikuma selles suunas, et hoida ja arendada IGAT Eesti last, olenemata mis koolis ta käib. Mammutkoolid kaotavad igasuguse isikupära ja piitsutavad sealse vaese õpetaja hooga ribadeks. Riik leiab raha kõiksugu totruste ( n. lennufirma) finantseerimiseks, aga Eesti lapse jaoks kehtib karm exceli tabel. Kurb. Oma väikeste klasside privileegi maksvad erakoolide vanemad ise kinni. Lepitakse tihti kehvema karbiga (maja), hoides sisu inimsõbraliku nii õpilastele kui õpetajatele. Meie kool tuleb toime suuresti vanemate koostööl ja initsiatiivil, kus vanemad panustavad palju energiat ja aega, et võimaldada lastele väikeste klasside privileegi, hoides õppemaksu mõistlikul tasemel, taskukohasena tavalise pärnaka jaoks.
Ei tea vabakooli, tean tavakooli1. november 2016, 21:40
Toon näite. Tavalise kooli geograafia õpetajal on 24 (normarv) tunde, s.t tal on 12 klassikomplekti, igas klassis u 25 last (vahel ka rohkem), kokku 12 korda 25 on 300 hinnatavat õpilast. Igal õpilasel on veerandis vähemalt kolm hinnatavat tööd, kokku 900 hinnangut. Kuidas jõuab õpetaja igale tööle kirjutada pika sõnalise hinnangu, mida õpilane ei osanud ja mida peaks parandama? Muudkui propageeritakse, et koolis peab iga laps saama aristokraatliku eraõppe, aga õpetaja suutlikkusel on ju piirid. Kas tõesti ei saada aru, et kui tööl on iga ülesande kõrval punktid ja all hinne 2, siis pole aineosast aru saadud ja tuleb uuesti õppida? Ja kui on hinne neli, siis on mõni koht arusaamatuks jäänud ja võiks need mõned kohad üle vaadata? Pole ju mingi raketiteadus!
Vabakooli koduleht ütleb, et praegu õpib selles koolis üldse KOKKU 143 last (kes jagunevad üheksasse klassi). No siis jõuab vist tõesti seda kirjatööd teha, mida nad propageerivad! Kui teeks siis kõikide koolide klassid sama väikseks? Kes maksab?
Loomulikult osalevad ka Vabakooli lapsed ülelinnalistel ja ülevabariigilistel võistlustel. Ja päris edukalt. Kujundava hindamisega tunnistust lugeda on huvitav ja annab suurepärase pildi lapse arengust. Fookuses on just lapse areng. Samuti annavad arenguvestlused suurepärase pildi lapse arengust. Last ei motiveeri hinne vaid soov ülesanne lahendada. Kohusetunne on ka vanemates klassides suur ja koduseid töid tegemata ei jäeta. Vabakooli vanemad ei võrdle oma laste tunnistusi:).
Elu paneb õigeid hindeid paikka palgalipiku näol ja kui numbri ei ole suuteline kriitiliselt vastu võtta, koolis seda harjunud ei ole, elad iluusioonis, et kõik on võrdsed
see kes 200 tegi,kapitalistlikus ühiskonnas saab uued tellida trahve nõuda,majanduskasv missugune,kommunistlikus jätame kõrvale et praagid aga viisaastaku plaan ületatud viie kordselt
Norras hakatakse hndeid panema 8. klassis. Enne seda on s6naline hindamine. 2 korda aastas (poeg on 3. klassis) on üleriigilised tasemetestid norra keeles ja matemaatikas, neid hinnatakse protsentides ja pärast vaadatakse lapsevanemaga arenguvestlusel läbi (laps on ka vestluse juures). M6ne aasta pärast (vist 6. klassist, v6ibolla ka aastakese hiljem) hakkavad ka ainetestid, mis kestavad terve päeva (1 aine, 5 tundi). S6naline hindamine on konstruktiivne, see ei tambi lapse enesehinnangut mutta. Lapsed ei 6pi hinnete pärast, neid ei v6rrelda üksteisega.
Kummaline arusaam. Hinne kui võrdlus (teistega) oleks asjakohane nimetus siis, kui nö. 0-tase oleks klassi kõige kõvem pea ja 5 oleks siis kõige targem laps. Need oleks skaala kaks otsa. Väga veider. Hinne antakse minu teada ikka selle eest, kui palju on õpilane omandanud õppeprogrammi raames ühes või teises aines. Ja see, kas tema pinginaaber on puupea või taibu, ei saa seda hinnet eriti kuidagi mõjutada.
Õpilasi ei võrrelda, küll aga võrreldakse õpilase enda tulemusi. See tähendab, et millised on lapse edusammud varasemaga võrreldes. Tavakoolis on meil viielised õpilased ja siis need, kes naljalt üle kolme ei saa. Kuigi vähem võimekas laps võib õppimisele väga palju aega kulutada ja püüda kõigest väest jäävad tema edusammud priimustega võrreldes tähelepanuta.
aga kas vabakooli õpilased siis võrdlevad hindeid? vanemad võrdlevad? kas vabakooli õpilased, ei osale ühelgi konkursil ega muul võistlusel. sest see kõik on õpilaste võrdlemine. ma arvan, et ikka võrreldakse ka seal koolis õpilasi. ja hinne ei ole võrdluseks. hinne on hinne.
KOMMENTAARID (28)