Tele

Pärnu Vabakooli direktor hinnete panemisest: Miks me peaks õpilasi omavahel võrdlema? (28)

LISA KOMMENTAAR

mitte kool1. november 2016, 23:00
Selline ajuvaba kool tuleks kohe kinni panna. Selline idiootlik lähenemine on hariduse solkimine, mitte kool.
end. õps1. november 2016, 22:57
Hindeid on vaja panna juba sellepärast, et näha LAPSE ENDA ARENGUT , mitte teistega võrdlemiseks ! Lapsed on väga erinevad ja üldse mulle tundub, et viimase aja pedagoogika on meil läinud väga vildakaks , lihtsaid tõdesid ei suudeta selgitada . Nüüd hakkab pihta mingi välismaalt tulnud "sõbrakese " jutt , Joh. KÄIS keerab küll hauas ringi . Parim pedagoogi vestlus oli L.LEESIL TTVs, kui ta vastas küsimusele, kuidas tema kool on saavutanud väga kõrge õppetaseme .
maamiiz1. november 2016, 22:25
ma siiani teadsin et hinded on õpilase enda taset näitavad mitte võrdlus teistega,ja ui õpilased võrdlevad,järelikult kannustav võistlusmoment
Vabakooli lapsevanem1. november 2016, 22:12
Nõus, et suurte klassidega on õpetajal palju raskem sõnalisi hinnanguid anda. Kogu Eesti haridussüsteem peaks liikuma selles suunas, et hoida ja arendada IGAT Eesti last, olenemata mis koolis ta käib. Mammutkoolid kaotavad igasuguse isikupära ja piitsutavad sealse vaese õpetaja hooga ribadeks.
Riik leiab raha kõiksugu totruste ( n. lennufirma) finantseerimiseks, aga Eesti lapse jaoks kehtib karm exceli tabel. Kurb.
Oma väikeste klasside privileegi maksvad erakoolide vanemad ise kinni. Lepitakse tihti kehvema karbiga (maja), hoides sisu inimsõbraliku nii õpilastele kui õpetajatele. Meie kool tuleb toime suuresti vanemate koostööl ja initsiatiivil, kus vanemad panustavad palju energiat ja aega, et võimaldada lastele väikeste klasside privileegi, hoides õppemaksu mõistlikul tasemel, taskukohasena tavalise pärnaka jaoks.
1. november 2016, 22:23
Haridus peaks olema tasuta, see esiteks. Teiseks, sinu laste kool siiski on erakool, madalapalgaliste laste jaoks sinine unistus
Ei tea vabakooli, tean tavakooli1. november 2016, 21:40
Toon näite. Tavalise kooli geograafia õpetajal on 24 (normarv) tunde, s.t tal on 12 klassikomplekti, igas klassis u 25 last (vahel ka rohkem), kokku 12 korda 25 on 300 hinnatavat õpilast. Igal õpilasel on veerandis vähemalt kolm hinnatavat tööd, kokku 900 hinnangut. Kuidas jõuab õpetaja igale tööle kirjutada pika sõnalise hinnangu, mida õpilane ei osanud ja mida peaks parandama? Muudkui propageeritakse, et koolis peab iga laps saama aristokraatliku eraõppe, aga õpetaja suutlikkusel on ju piirid. Kas tõesti ei saada aru, et kui tööl on iga ülesande kõrval punktid ja all hinne 2, siis pole aineosast aru saadud ja tuleb uuesti õppida? Ja kui on hinne neli, siis on mõni koht arusaamatuks jäänud ja võiks need mõned kohad üle vaadata? Pole ju mingi raketiteadus!
Veel1. november 2016, 21:56
Vabakooli koduleht ütleb, et praegu õpib selles koolis üldse KOKKU 143 last (kes jagunevad üheksasse klassi). No siis jõuab vist tõesti seda kirjatööd teha, mida nad propageerivad! Kui teeks siis kõikide koolide klassid sama väikseks? Kes maksab?
Vabakooli lapsevanem1. november 2016, 21:25
Loomulikult osalevad ka Vabakooli lapsed ülelinnalistel ja ülevabariigilistel võistlustel. Ja päris edukalt. Kujundava hindamisega tunnistust lugeda on huvitav ja annab suurepärase pildi lapse arengust. Fookuses on just lapse areng. Samuti annavad arenguvestlused suurepärase pildi lapse arengust. Last ei motiveeri hinne vaid soov ülesanne lahendada. Kohusetunne on ka vanemates klassides suur ja koduseid töid tegemata ei jäeta. Vabakooli vanemad ei võrdle oma laste tunnistusi:).
to vabakooli lapsevanem1. november 2016, 21:43
Suisa paradiis ju:) Aga kui lähemalt hakata uurima, siis tuleb igasugu sodi vaiba alt välja.
1. november 2016, 22:25
Aga seal ju kohti jagatakse, mis on kooli põhimõttega vastuolus
Hmm1. november 2016, 22:26
Tunni hind ei ole pilt arengust, võistlustel -on.
leo1. november 2016, 21:03
Hinne ei võrdle mitte niivõrd omavahel õpilasi, kuivõrd seda, kui palju õpilane on õppeainest aru saanud ja seda omandanud
1. november 2016, 21:27
Elu paneb õigeid hindeid paikka palgalipiku näol ja kui numbri ei ole suuteline kriitiliselt vastu võtta, koolis seda harjunud ei ole, elad iluusioonis, et kõik on võrdsed
mina ka ei saa aru1. november 2016, 21:01
miks need lapsed peaks üldse õppima ja koolis käima ?
mõnna1. november 2016, 20:22
kas meie kallil eesti riigil on kõigile viielistele vastavat töökohta a pakkuda. mõnes koolis pannakse kyll kahtesid mõnuga.
Lenin1. november 2016, 20:16
Milleks võrrelda tööliste töö panust? Kas valmistasid 200 või ainult 14 detaili?
Tonn palka kõigile!
Elagu kommunism! :)
Nobedad näppud1. november 2016, 21:28
Kes on õelnud, et need 200 on praak?
maamiiz2. november 2016, 22:33
see kes 200 tegi,kapitalistlikus ühiskonnas saab uued tellida trahve nõuda,majanduskasv missugune,kommunistlikus jätame kõrvale et praagid aga viisaastaku plaan ületatud viie kordselt
norrakas1. november 2016, 19:54
norras saavad ka lapsed hindeid alles 9 - 10 klassis.
Norrast1. november 2016, 23:01
Norras hakatakse hndeid panema 8. klassis. Enne seda on s6naline hindamine. 2 korda aastas (poeg on 3. klassis) on üleriigilised tasemetestid norra keeles ja matemaatikas, neid hinnatakse protsentides ja pärast vaadatakse lapsevanemaga arenguvestlusel läbi (laps on ka vestluse juures). M6ne aasta pärast (vist 6. klassist, v6ibolla ka aastakese hiljem) hakkavad ka ainetestid, mis kestavad terve päeva (1 aine, 5 tundi). S6naline hindamine on konstruktiivne, see ei tambi lapse enesehinnangut mutta. Lapsed ei 6pi hinnete pärast, neid ei v6rrelda üksteisega.
Matemaatik2. november 2016, 00:49
Nagu protsent poleks number
eks1. november 2016, 19:15
Kummaline arusaam. Hinne kui võrdlus (teistega) oleks asjakohane nimetus siis, kui nö. 0-tase oleks klassi kõige kõvem pea ja 5 oleks siis kõige targem laps. Need oleks skaala kaks otsa.
Väga veider.
Hinne antakse minu teada ikka selle eest, kui palju on õpilane omandanud õppeprogrammi raames ühes või teises aines. Ja see, kas tema pinginaaber on puupea või taibu, ei saa seda hinnet
eriti kuidagi mõjutada.
sama hea kui,1. november 2016, 19:08
et kõik käivad tööl aga palka ei saa, sest see oleks inimeste lahterdamine.
Aga nii ju ongi!1. november 2016, 19:14
Saad ainult elu sees hoidmiseks seda palka ju!
1. november 2016, 21:29
Jep1. november 2016, 18:58
Õpilasi ei võrrelda, küll aga võrreldakse õpilase enda tulemusi. See tähendab, et millised on lapse edusammud varasemaga võrreldes. Tavakoolis on meil viielised õpilased ja siis need, kes naljalt üle kolme ei saa. Kuigi vähem võimekas laps võib õppimisele väga palju aega kulutada ja püüda kõigest väest jäävad tema edusammud priimustega võrreldes tähelepanuta.
1. november 2016, 18:33
aga kas vabakooli õpilased siis võrdlevad hindeid? vanemad võrdlevad?
kas vabakooli õpilased, ei osale ühelgi konkursil ega muul võistlusel. sest see kõik on õpilaste võrdlemine.
ma arvan, et ikka võrreldakse ka seal koolis õpilasi.
ja hinne ei ole võrdluseks. hinne on hinne.
1. november 2016, 21:30
Huvitav, kas vabakooli lapsed olümpiaadilel ja spordiüritustel üldse ei osale