Enamus loomingust on suur jura. Aga leiab ka üli häid lugusid kusagil 15 ringis. Pikad instrumentaalid on täiest seosetu jama mida kuulates ei teki mitte mingeid mõtteid. KITARO instrumentaal aga seevastu paneb sinu meeled kujutlusvõime liikvele. Muidugi on ka palju jama.
olin lõpuklassides, kui sain laenata lindi Jarre Equinoxe'iga. Istusin üksi kodus, küünal ainsaks valgusallikaks ja kuulasin kolm korda järjest läbi, nii lummav oli. Just selline natuke melanhoolne sügisene emotsioon - loodushääled jms. Uskumatult palju on aega juba sellest möödas, mõni aastake tagasi kuulasin seda taas juutuubi vahendusel ning - kuidagi plekk plärisev heli, ei ole sama võimas kui toonane tavaline lindimakk koduse stereoga suutis pakkuda. Olen telekast näinud ka Jarre suurkontserte vabas õhus ning ei tunne sellepärast absoluutselt mitte mingit huvi väikesesse Saku plekktünni topitud suure staari kontserdi vastu. See on selle mehe ande lörtsimine.
päris krõbe piletihind. Ja kontsert toimub kahjuks jälle selles vastikus plekkpurgis, kus saund reeglina olematu! Ehitage ometi Tallinna üks korraliku akustikaga kontserthall!
KOMMENTAARID (8)