PERE PANI KIRJUTAMA: Tammsaare olulisemad teosed hakkasid ilmuma, kui ta Koitjärve metsade üksindusest Tallinna kolis ja pere lõi. Pildil tutvuvad Tammsaare, tema abikaasa Käthe, tütar Riita ja poeg Eerik 1938. aastal kirjaniku 60. sünnipäeva kingitustega.Foto: A. H. Tammsaare majamuuseum
Kais Allkivi 29. oktoober 2016 04:00
"Tammsaare ei olekski "Tõde ja õigust" kirjutanud, kui ta poleks õnnesärgis sündinud," avaldab kirjandusteadlane Maarja Vaino. "Tudengipõlves avastati tal tiisikus, mis oli tol ajal surmaga lõppev haigus. Pärast tiisikusest paranemist oli tal maolõikus, mille kohta ütles doktor, kes teda lõikama asus, et operatsiooni õnnestumise tõenäosus on kaks protsenti."

"Tammsaare ei olekski "Tõde ja õigust" kirjutanud, kui ta poleks õnnesärgis sündinud," avaldab kirjandusteadlane Maarja Vaino. "Tudengipõlves avastati tal tiisikus, mis oli tol ajal surmaga lõppev haigus. Pärast tiisikusest paranemist oli tal maolõikus, mille kohta ütles doktor, kes teda lõikama asus, et operatsiooni õnnestumise tõenäosus on kaks protsenti."

Nii on üksnes hea juhus, et 48aastane Anton Hansen, kirjanikunimega Tammsaare, pani 1926. aastal aluse romaanisarjale, kus tegutsevad Andres, Krõõt, Pearu, Indrek ja Karin – tuttavad kujud nii praegustele koolilastele kui ka nende vanavanemaile. Homme möödub täpselt 90 aastat "Tõe ja õiguse" I osa ilmumisest.

Tegelikult mainis Tammsaare sellise suure romaani kirjutamise ideed juba 1902. aastal teisele tulevasele kirjamehele Gustav Suitsule, mõlemad käisid siis Tartus gümnaasiumis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad