..kommenteerijad ei tea üldse Eeesti rahva ajalugu.Oli aeg,kus vend sõdis venna vastu.Üks vend oli Saksa armees ja tulid venelased.siis teine vend mobiliseeriti vene sõjaväkke.Kõik olid sundolukorras. Minu sugulane oli Saksa 20-SS diviisis ja lõpetas sõja saksamaal.Koju tuli peale sõda aasta hiljem,algul ühes talus sulane ja neid oli mitu eestlast seal.Jala tuldi koju,Tšehhis olid sunnitud kõik medalid ära võtma ja matma metsa,ei tohtinud olla midsagi,mis viitaks Saksa sõjaväele..Kodutee edasi oli läbi Poola,Leedu ja Läti.Koju jõudes läks õnneks sugulasel hästi ja 2-mehel ka.Käisid,mis käisid NKVD vahet,kuid ei küüditatud Siberisse.meestel oli õnne,kahjuks mitte kõigil. Enne kui mõni siin kommenteerib,uuri eesti rahva ajalugu aastats 1939-1953.Isegi 1953.aastal veel küüditati kirikuõpetajaid Siberisse.
Vaevalt.trotski oli puhastverd juut,õige nimega bronstein.asumisele saates peeti teda kinni mingi aja bakuu keskvanglas ja selle vangla ülema nimi oli trotski.lihtsalt juudi ülbusest lasi omale teha põgenemisel dokumendid trotski nimela aga õnne need talle ei toonud,sest jääkirves ei küsi nime.
Komparteisse astumine oli oma pere kaitsmise ja enda elu päästmise lootus. Paljudel see läkski korda ja oldi madalamad kui muru. Ideelisi parteilasi said neist vähesed.
Mulle meenub ühe lõbusa vanapapi jutuke.Kui ta siberist tulema sai siis hakkas treialiks ja lõpuks eeskujulikuks treialiks ja partorg kukkunud pinda käima,et hakka aga parteisse muidu ei lähe sots.võistlusel arvesse.Vana lõpuks nõustunud tingimusel,et piletisse kirjutatakse KP mitte KPSS,sest SS-is ta juba oli.Olevat rahule jäetud.
Mul pole kahjuks ajaloo jaoks seni talletanud, kes see Peeter Künnapuu oli, aga seda, et Olga Lauristini neiupõlvenimi oli ka Künnapuu see on fakt. Olga isa Anton Künnapuu oli 1917.a. Harjumaa TSN TK esimees 1917.a.; peitis end seejärel põranda all kuni aprillini 1918.a, mil põgenes Venemaale. Teenis seal leiba Punaarmee poliitala lektorina ja komissarina seni kuni suri 1919.a. Pihkvas tüüfusesse. Ma tahaks siiski teada, miks nüüd, eriti nüüd, tõstetati taas päevakohaseks asjaolu, et sm Kalju Kiisk, kes oli sündinud 3.12.1925.a. Voka vallas, kuulus Waffen SS õhutõrjekahuri meeskonda 1944.a Sinimägedes. Ligilähedast väidet, toonitati ka sm Valter Ojakääru puhul, vaikides et Ojakäär, rahu tema põrmule, osales 1941.a. Liivamäe lahingus hävituspataljoni ridades. Samas on ju teada, et siiani ei tunnistata Sinimägedes võidelnud PA vastu sõdinuid vabadusvõitlejateks. Selline on ka sm Tõnu Antoni tütre- EV õiguskantsler Ülle Madise seisukoht. Miks siis peetakse Sinimägedes sõdinud Kalju Kiiska tähtsamaks kui teisi seal sõdinud eestlasi? Noore reformikommari kommentaar (kell 14.27.) on sellele küsimusele päris lähedal.
Kas siis süda ka mingit tunnistust omab ? Tänasel päeval pole mingit tunnistust vaja . Peaasi, et süda oleks kõva kui kivi , närvid karastatud rauast ja rohkelt kulda kõliseks taskutes.
Kuna Wermahti oli rahvusvaheliste seadustega keelatud mobiliserida okupeeritud alade kodanikke siis võeti nad kõik SS-i kuna see oli Himlerile alluv palgaarmee.Pealegi eksisteeris kaks eraldi SS-i,esimesed käisid tõesti valgevenes bandiite(hellitavalt partisane) ja nende käsilasi kimbutamas,teine osa Waffen ehk relva SS sõdis rindel ja nagu Sinimägede laibavirnadest näha oli tegid seda kaunis hästi.
seltsimeestele ei meeldigi, sest Waffen SS pani hunniku vastaspoole soldaneid magama. Ja Kiisast võib aru saada. Tuntid antinats ja nobelist Gynther gRass teenis 17. aastasena SS tankivägedes aastal 1945. Ja hoidis selle koha pealt targu moka maas. Kui ykskord eluõhtul sellest teada andis, hakkasid kohe igasugu tegelased talle kirjutama. Arvatavasti tundsid huvi, mitu miljonit SSlane Grass oma tanki roomikute all lömastas, kuigi Grass tanki ei pääsenud, sest tannke enam ei jagunud.
Ja Valgevenes möllasid näiteks Dirlewangeri29. oktoober 2016, 14:53
posid, kelleks olid siis vangilangenud punaarmeelased ehk siis puha nõukogude inimesed - venelased ja ukrainlased ja kes teab veel, mis kontingent. Tema brigaadi tegevusest ja koosseisust kirjutas näiteks Aless Adamovich, keda ei saa mitte syyidtada erapoolikuses, sest endine Valgevene partisan Adamovich teadis, mis rahvaga dirlewangerlaste näol tegu oli.
Dirlewangerisse kuulusid ka sinna värvatud saksa kriminaalvangid. Pärast üht partisanide rünnakut Saksa patrullile, milles hukkus üks Saksa olümpiavõitja, põletas Dirlewanger maha Hatõni küla.
Näiteks poolakad ja venelased kuulusid üldjuhul siiski Wehrmachti koosseisu. Ka eestlastest koosnenud 300. Eriotstarbeline Diviis (10 500 meest) loeti Wehrmachti diviisiks. Vaid sakslastest koosnenud diviisi staap kandis Waffen - SSi mundrit.
mida räägivad ullikesed, keda isiklikult need pöörased ajad ei puudutanud. Sel ajal ei olnud OMA VALIKUT , ükskõik, mida oskasid õigeks pidada. Mida oskasid. Mida oskad sa praegu Eesti poliitikas. Kui vähe sa tegelikult tead.
nüüd on valikut, ei kahjuks. me elame ju praegu ka eurokrattide all ja peame laulma nende järgi või muidu kustutakse isegi su kommentaar, sõimamisest rääkimata. Venemaad võime udjata niipalju kui tahame, piiranguid ei ole. Nii on lood nn. demokraatlikus riigis,
raudrist anti sõjalise vapruse,mitte küünitäie laste põletamise eest.puudulikud teadmised on sul endal,ja ega putini-venemaa ajaloo õpik neid teadmisi loomulikult ei täienda ka.
mis sa kirsa valetad siin,eesti leegion pole kunagi valgevenes sõdinudki ja tsiviilelanike massilise tapmise-ja röövimise-ja vägistamisega eestis ning mujal euroopas paists silma ikka kuulsusrikas punaarmee.
Millistele isadele ja vendadele?29. oktoober 2016, 16:58
laskurkorpus tuli hoopis tesiest kandist. Täitanud vatnikke notiti kyll. Ja eks need olegi paljute tänapäevaste vatnike vanaisad. Tiblad muidugi ei lasknud mitte ythi pauk, vaid tulid lippude ja lahke lauluga. Tahtsid ka 1941. aastal lippude ja lahke lauluga sakslastele kylla min, aga Aadu sai oma lolluse kiuste vana Jossi plaanidest aru ja ei lasknud venelastel endale kambakat teha ning selja tagant rynnata nagu tibladel kombeks on -selja tagant ja kambaga.
KOMMENTAARID (51)