KUULUS KALASABAMANTEL: Selles hallis kalasabamustrilises mantlis mäletasid Anton Hansen Tammsaaret paljud tema tuttavad. Praegu on kirjaniku firmamärgiks saanud palitu hoiul tema majamuuseumi Kadriorus. Foto on tehtud 1938. aastal Tartus.Foto: Repro / Aldo Luud
Raamat
28. oktoober 2016, 11:38

GALERII: Vaata Tammsaare kuulsat mantlit ja moosipotti, kiika tema rahapäevikusse (4)

„Tavaliselt seostatakse kirjanikku kirja, sule ja tindiga, aga Tammsaare raius ka puid, käis turul, keetis moosi ja värvis põrandaid,“ toob Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi juhataja Maarja Vaino välja kuulsa kirjamehe elu argise poole.

Õhtuleht käis muuseumis kaemas Tammsaarele kuulunud esemeid. Kuuetoaline korter Kadriorus Koidula tänaval asuva puitmaja teisel korrusel oli kirjaniku viimane kodu, kus ta elas koos abikaasa Käthe, tütar Riita ja poeg Eerikuga aastail 1932–1940.

Ruumikat kodu üüris Tammsaare 60 krooni eest, umbes nii suur oli tol ajal näiteks ajakirjaniku palk. Lisaks kirjutamise ja tõlkimise eest saadud honoraridele laekus Tammsaarele 1930. aastail ka igakuine toetus kultuurkapitalilt, mis kattiski kirjandusuurija Maarja Vaino sõnul tema üürikulu.

ARMASTAS MOOSI KEETA: Suviti käis Tammsaare meelsasti turult marju ostmas ja vaaritas kirjatöö vahepeal moosi just selles metallpotis. Tol ajal oli see mehe kohta üllatav harrastus. Foto: Arno Saar

„Ta oli kindlasti üks paremal järjel kirjanikke Eestis,“ kinnitab Vaino. Kõnekas on näiteks see, et Tammsaare pere võis omale igal suvel lubada puhkust Narva-Jõesuus. Jõukuselt konkureerisid vaid Marie Under ja Artur Adson, vanematest autoritest Oskar Luts ja Eduard Vilde. August Gailitil polnud aga oma kodugi, ta elas enamjaolt õe juures, kes, muide, oli abielus Tammsaare juristist sõbra Rein Eliaseriga. „Suurem osa kirjanikke vireles pidevalt,” märgib Vaino.

Tammsaarelgi hakkas majanduslikult hästi minema alles pärast „Tõe ja õiguse” I osa kirjutamist 1926. aastal. Siiski tundunud talle, et tal jääb pidevalt raha puudu. Kulutustel hoidis ta väga täpselt silma peal. Kui suure osa oma kirjavahetusest ja dokumentides põletas Tammsaare aasta enne surma ära, teatades abikaasale võidukalt, et nüüd ei saada temast pärast surma midagi teada, siis tema rahapäevikud on tänini alles.

RAHAPÄEVIK ANNO 1926: „Tõe ja õiguse“ I osa ilmumisaasta oli Tammsaarele edukas: kui aasta algul oli tal 48 652 senti ehk 486,52 marka (päevikusse märkmis ta summasid sentides), siis aasta lõpuks oli 357 367 senti ehk 3573,67 marka. Lisaks oli ta kahele tuttavale raha laenanud: Hankole 210 marka ja Rihile 50 marka. Foto: Arno Saar

Ka on teada, et kui Tammsaare ülejäänud pere suveks puhkama saatis, et kirjutamisele keskenduda, nautis ta ühtlasi argitoimetusi, nagu põrandate värvimist ja moosikeetmist. Turul käinud kirjanikuhärra meelsasti toidupoolist soetamas aasta läbi.