Valter Ojakäär surma eel: "Mul on nüüd elus kõik tehtud…" (5)

Helilooja (10. märts 1923 – 27. oktoober 2016), kes lahkus eile 93aastasena, jäi teraseks kuni lõpuni.

Umbes kolm–neli nädalat tagasi tuli Valter Ojakäär taas haiglast, kus ta oli juba omainimene. Seekord hakkasid paukuma kopsud, elu saatis lakkamatu köha. Arvati, et kahepoolne kopsupõletik. Ei eksitud, asi oligi bronhides. Siis hakkas Eesti kerge muusika grand old man rinnus tundma ebatavalist pakitsust. Süda ütles halba. Malbe elatanud mehe hääletoon muutus järsult – ta hakkas nõudma koju. Arstid andsidki järele, vana Valter lubati koju. Viimast korda. Eile rauges tema jõud lõplikult.

Nii kirjeldab vana mehe viimset tahtmist ja kojujõudmist Valter Ojakääru poeg Jaak, kes märkas viimaseil nädalail, et isal hakkas iga päevaga jõud aina rohkem kaduma. Koju saabudes oli ta veel ise voodisse heitnud, paari päeva pärast polnud tal enam jaksu end isegi toe najal voodis istukile ajada. "Tal kadus ka söögiisu. Alul kadus kehaline võhm, ta ei suutnud enam lusika või kahvliga kätt suuni tõsta. Aga siis kadus ka isu. Tal polnud enam päevade viisi tahtmist süüa."