Raamat

Kerttu Rakke: “Tõde ja õigust” ei tohiks koolis käsitleda

Silja Ratt, 25. oktoober 2016, 14:34

46 KOMMENTAARI

j
Jõhvist/ 31. oktoober 2016, 09:47
No praegu ju kõik eesti kirjanikud põlu all, kes küündimatu, kes puutini meelne..
Meil Jõhvi linnas oli ka austatud kirjaniku August Kitzbergi tänav. Kui nõuka aeg lõppes pandi selle tänava nimeks Põllu?!!!
Nimekomisjoni liikmed olla maininud et Kitzberg punane kirjanik ja kommunist- tule taevas appi!
Aga ei imesta, selles nimekomisjonis olid tegelased kes ei oska lugedagi, välja arvatud raha.
Üks peaks vist praegugi kinni istuma.
p
Puuleheke/ 28. oktoober 2016, 00:07
Tõde ja Õiguse I osa oleks olnud täitsa ok raamat, kui needsamad Rakke mainitud laste tapatalgud sealt oleksid olnud välja jäetud. Keskkoolis me seda kohustuslikuna lugema ei pidanud, aga rumala peaga sattusin seda lugema pisikese lapse emana ja ausalt öeldes sain selle raamatu julmusest šoki. Siiamaani on haigus, mida oma lastel kõige rohkem kardan, larüngiit, mis ilmselt seal raamatus need lapsed kõik tappis (ma pole küll med. haridusega, aga tundus, et see oli seesama haigus) Peale seda haiguste episoodi püüdsin veel natukene edasi lugeda (üldiselt ma raamatuid mitte kunagi pooleli ei jäta) aga ei suutnud, samuti ei ole lugenud ega kavatse ka kunagi lugeda järgmisi osi :(
a
aabits/ 27. oktoober 2016, 12:31
tänu taevale, et enam koolijüts pole - jääb mulje, et tänapäevalgi veel sunnitakse koolis "Tõde ja õigust" lugema - noortel hoopis teised huvid ja võiks ikka see lektüüri valik vabatahtlik olla!
l
las loevad/ 27. oktoober 2016, 18:56
hoopis raha, sigarette, narkotsipakke ja tühja taarat, ikkagi kaasaeg.
a
AJ/ 26. oktoober 2016, 20:44
"Kohustuslikul" kirjandusel on roll, kui ta midagi õpetlikku annab lisaks lauseehitusele ja kaunitele sõnakombinatsioonidele. Kas ei ole mitte kohustuslik kirjandus veidi sama kui Piibli lugemine? Just vaidlesin järeltulijaga "Kolme musktäri teemadel". Tema jaoks olid pikad ja venivad laused lausa piinarikkad... lisaks oli neid ju neli meest jne. Ometi on selle raamatu iva 4 erineva iseloomu koostöö üks kõigi, kõik ühe eest.. See, mis meie ajastus pea unustatud. Tammsaaret meenutades ja T&Õ fookust ei oskagi väga olulist esile tuua: töö ei toonud ei rikkust ega armastust...Ja kas ka rõõmu? Ma arvan, lugenuna Tammsaaret üksjagu (hiljem, lootuses elu paremini mõista), eriti tema teisi "pisemaid" kirjatükke, et kirjanik oli oskuslik elukeskkonna vaatleja, kuid eeskujud jäid sinna soo ja kraavipealsetele ja kaugele... Tänane elu kipub küll ka sinnapoole, aga noored lähevad selle eest lihtsalt mujale. Sinna, kus juba kuivendus tehtud. Mõtlemine ei ole ammu juba "cool", millegi loomine töötegemisega ammu mitte, ostmine-müümine on tähtis. Kertu Rakkel on aga nii kui kõigil siinkirjutajatel õigus oma arvamusele ja selle väljendamisele. Ei meeldinud, siis ei meeldinud. Ärge asjatult pahandage!
n
Nii ta ongi/ 26. oktoober 2016, 19:04
et tõde tõuseb ja vale vajub.Igatahes on K.Rakke kirjandusüllitised väga madalal tasemel,küllap tema mõttemaailm liigub koolis omandatud lauslollustes oma sama "tarkade"koolisemude ühismötlemise tulemus !
j
JUSS/ 26. oktoober 2016, 17:10
Plen suur raamatusõber, kuid tunnistan, lugemise KOHUSTUS mulle ei istunud. Jätsin enamasti lugemata. Ja lugesin neid vanatahtlikult alles pärast kooli lõpetamist. Nagu näiteks Tõe ja õiguse viimase osad, Jevgeni Onegini, Sõda ja rahu. Noor kaardivägi j.n.e. Ja kuna polnud enam sundust ja kohustust, siis lugesin juba naudinguga.
b
Braavo!/ 26. oktoober 2016, 17:06
Kellele toda Vargamäed vaja? Saagem eurooplasteks, perspektiiviga saada jänkideks! Madalamates klassides peab muutma kohustuslikuks Miki-hiire või Piilupart Donaldi koomiksid. Keskastmes Harry Potteri raamatud. Gümnaasiumi osas aga näiteks Cartlandi naistekad,
j
Jaanus/ 26. oktoober 2016, 12:22
Tegelikult lugemine on vabatahtlik ja väljendub tnnetuses..

v
vanaema/ 26. oktoober 2016, 11:21
see ongi ajalugu.loen huviga just vanemat kirjandust,et mõista kui ränka tööd ning millistes tingimustes elasid meie esivanemad.tänapäevalullitamist näevad noored ju kõikjalt .
e
ehh/ 29. oktoober 2016, 08:37
sinuni jõuab teos sellepärast, et sul on mälu ja oskus mõelda, oled elus kogenud igasuguseid aegu ja üle elanud ühiskonna uperpalle.
Millele on ehitatud kaasaja gümnasistide oskus loetust aru saada?
a
AB./ 26. oktoober 2016, 11:16
Tõde ja Õigust peaks lugema isegi kaks korda, sest nooruses vaatad elule teistmoodi, eakas eas saad inimeseks olemisest hoopis teisiti aru, ning see on vapustav.
õ
õige/ 26. oktoober 2016, 11:14
Liiga raske noortele kogenematutele õpilastele. Mäletan ka enda kooliajast, jättis külmaks, pidi lahkama seda toast ja kohtstuslikus korras saigi tehtud aga midagi meelde ei jäänud kui ebameeldivus ja rohkem seda lugenud ei ole ja ei ole ka vastava teemalisi lavastusi näinud. See on nagu 6aastasele lapsele kästa lugeda 5 klassi lapsele määratud raamatut.
60 a
b
baphomet/ 26. oktoober 2016, 09:45
Miks ei tohi? Lugesin esimese osa 10-aastaselt paari päevaga läbi ja oli nii huvitav, et otsisin kodus kõik ülejäänud osad ka üles ja lugesin läbi.
Ülejäänud osiiski enam eriti huvitavad lapse jaoks polnud, aga miski tunne seda Tammsaaret lugedes on siiski tekkinud. Midagi temas nagu oleks, mida Rakkes pole ja miks ma Rakket lugeda ei taha nagu.
y
ys/ 26. oktoober 2016, 08:54
Ärge tembeldage kõiki, kes T&Õ ei armasta lollideks. Inimesed ongi erinevad. Ja kui ikka tõele au anda, siis ongi suhteliselt masendav raamat tööst, tööst ja vaevast ning armastus jäigi enamuses tulemata. Ei ole ju loogiline, et kõik peavad sama asja heaks pidama. Nii elus ei ole. ka mina olen seda meelt, et enne keskkooli seda raamatut pole mõtet käsitleda. Ja ka siis tuleb õpetajal väga palju juurde selgitada ilma ja olusid. Elu on edasi läinud ja suur hulk noori pole iial maatööd teinud, selliseid elamistingimusi tundnud ega oska neist ka aru saada. Nad pole ju selles süüdi, et elavad uuel mugaval ajal.
m
multi-kultitolerast/ 26. oktoober 2016, 00:04
aabitsad keelame ka ära! Loll olla pole keelatud! :)
k
Kriit ja tahvel/ 25. oktoober 2016, 23:39
Käsitleda võib koolis kõike. Küsimus on, kuidas, millises mahus ja milliselt pinnalt. Teoseid ei õpita elukogemugese pinnal, vaid teksti, kirjapandud sõnade ja lausete järgi. Kui laps uurib lugu nagu kriminaaluurija, esitades pidevalt küsimusi, kes millal mida ütles või tegi, saab asi aste astelt selgeks. Koolis ei pea teost kirjandusteadlaste tasemel uurima. Sageli on palju ka õpetajale üle jõu, mis enamasti viib ka lapsed otsima teostest asju, mida seal pole ja mitte märkama seda, mis seal on. Sama soovitaks ka Kerttu Rakkele enesele.
k
Koolist/ 25. oktoober 2016, 21:58
Enamusele kooliõpilastele pole see tänapäevane. Ja seega ei sobigi. Kindlasti on ja saab olema kildkond, kes sellest vaimustub, aga väike.

j
jepp/ 25. oktoober 2016, 21:30
Mul see vastumeelsus Tõe ja Õiguse vastu lapsepõlvest saadik sees. Praegu on Vikerraadios selle ettelugemine ning tundub ka nüüd, et millegist ma ilma pole jäänud. Ei meeldi see raamat.
g
gee/ 25. oktoober 2016, 21:15
Tahaks teada, miks O.Lutsu ja E. Vildet ei propageerita, väga head lugemised?
k
kooliajal lugesin/ 25. oktoober 2016, 20:35
r
Rakke/ 25. oktoober 2016, 20:10
n
No/ 25. oktoober 2016, 20:31
Eks ta ole oma veini joomisega liiale läinud ja pole enam adekvaatne,see rakke.
m
miksike/ 26. oktoober 2016, 11:16
Tema oma "rumaluses" on häid raamatuid kirjutanud aga kes oled sina ja mitu raamatut sul välja on tulnud?
n
Noojaah/ 25. oktoober 2016, 18:58
Tegelikult on suurejoonelisim armastuslugu hoopis Pearuga seotud. Öösel, salaja, vaikides silub ta teed, et Krõõdal oleks siledam kodust surnuaiale minna.
Ei asjatut lobisemist armastusest, kuid taga on võimas traagiline tunne.
Rakke on lihtsalt mitte just tark ega ole ta ka suurem asi kirjanik. Kuna Tammsaare käib tal üle jõu, ei saagi ta enamat olla.
r
reede/ 25. oktoober 2016, 18:30
Eks siis tuleks suremine ära keelata Üldiselt elu ongi üsna vastik asi Näe täna oleme kolme noore inimese jagu vähem Üht ma tean Rakke ei suuda kunagi kirjutada elutõde nii nagu Tammsaare
u
Uunu/ 25. oktoober 2016, 17:55
Mina keelaks hoopis lolli juttu ajava Rakke ära. No nii vanalt ei saa ikka nõnda lapsik ka olla. Äkki on ta arengupeetusega?
v
vanaema( see teine) / 25. oktoober 2016, 16:26
Tule taevas appi- nüüd pole koolis vaja enam "Tõde ja Õigust" ka lugeda- mis asja me oma lastega siis peame tegema- elama nutitelefon peos ja facebookis võib lollitada lõputult või?!
Kõik, mida lapsed maastmadalat õpivad ja näevad-kuulevad, kujundabki nende maailma ja silmaringi, kui ei suudeta midagi tõsist omandada, siis millised inimesed me siis saame- kõik on raske ja kõik on lubamatu, ei tohi maatööd ei teha ega sellset ka enam mitte lugeda- ?!
Jah, igal vanusel on omad arusaamad, st me näeme paljusid asju erinevas vanuse erinevalt, aga vundament eluks laotakse lapsepõlves ja lugemus, eriti klassika lugemus on suur panus haritusele!!
Eesti kaasaja autorid on sellised,keda võib lugeda, aga ei juhtu ka midagi, kui ei loe...
Klassikuid on vaja lugeda küll, olgugi see raskem mõista!
k
klassik/ 25. oktoober 2016, 16:52
Noored vajavad seksiõpet. Tõde on ostetav ja müüdav, õigus on vaid rahajõmmide pärusmaa ja õiglusest on saanud sõimusõna.

f
freed/ 25. oktoober 2016, 16:23
tuletage mulle meelde,kas rakke moor mitte keskerakondlikku p...a ei tootnud!?
õ
25. oktoober 2016, 16:20
ÕÕVASTAV on vaadata lapsi-inimesi, kes tööd teha ei oska, aga paberid hoolega määrivad!
M
!mhk/ 25. oktoober 2016, 16:18
Muidugi, käsitleda tuleks "Kalevipoega", Kerttu Rakke "Kalevipoega".
Oleks ka huvitav näha viidet, et kuskohas siis " arvatakse, nagu õigustaks Andrese naisepeksu tema jumalakartlikkus." ??
l
Lahendus./ 25. oktoober 2016, 16:16
Tühja sest Tammsaarest! Viskame ta välja ja asendame geenius Kerttu Rakkega.
h
Helen/ 25. oktoober 2016, 15:53
Huvitav! Meie, kes me õppisime 90ndatel, saime küll Tammsaarest aru. Saime Balzacist aru, saime Dostojevskist aru! Ei suuda uskuda, et tänapäeva noored on nii infantiilseks muutunud, et ei ole võimelised klassikalist kirjandust läbi seedima. Mina leian, et klassikat peabki just gümnaasiumis käsitlema, sest see annab kuidagi avarama arusaama elust, inimestest, ajaloost ... Ja klassika ei aegu. Sellepärast ta klassika ongi! Ma ei väida, et kerge sisuga ajaviitekirjandust või kaasaegset kirjandust (nagu kasvõi seesama Rakke) peaks põlgama, kuid koolis olgu rõhuasetus siiski klassikalisel kirjandusel. „Tõde ja õigus“ võib meeldida või mitte meeldida, kuid see on ikkagi Eesti kirjandusklassika, mida haritud eestlane peab tundma. Sain omal ajal hea hariduse, õppisin kirjanduskallakuga klassis ja lugesin palju. See ehk kõlab suureliselt, kuid tajun inimesega rääkides üsna ruttu, kas ja kuivõrd ta on kursis klassikaga. See on seletamatu fluidum, haritud inimese „lõhn“. Klassikaline kirjandus käsitleb niivõrd üldinimlikke ja ajatuid probleeme, et inimene, kes on valdkonnas n-ö kodus, saab paljude asjade olemusest ikka tunduvalt paremini aru, kui see, kes õieti midagi lugenud pole. Näen, et praegusel ajal on väga populaarseks muutunud teatud liiki kirjandus, mille puhul on žanrimääratlus keeruline. Mina nimetaks seda „eneseabiõpikute žanriks“. Sinna hulka kuulub ka n-ö esoteeriline kirjandus. Kõikvõimalikud „juhendid“, kuidas süüa, juua, hingata, mõelda jne. Põhirõhk näib olevat söömisel. Et mida siis ikkagi süüa? Tore, et niisuguseid raamatuid ka ilmub, kuid nende rohke „tarbimine“ näitab, et midagi on inimestega valesti. Otsitakse mingeid „vastuseid“ kahtlastest kirjatükkidest, aga kui oleks õigel ajal head kirjandust loetud, siis võib-olla „küsimusi“ üldse ei tekiks.
n
noh/ 25. oktoober 2016, 18:28
tänapäeva lapsed pole tööd näinudki. tegemisest rääkimatta, kuidas nad siis sellest aru peaksid saama ?
z
zz/ 26. oktoober 2016, 12:32
Õppisin ka 90-ndatel ja Balzacist ei saanud ma mitte tuhkagi aru. Minu arust on sellised rasked raamatud kooliõpilastele liig mis liig.
e
mõni/ 27. oktoober 2016, 19:06
ei saa surmatunnini millestki aru, teine taipab juba noorena.
j
JR/ 25. oktoober 2016, 15:43
Tammsaaret lugesin. Ise ka maapoiss ja väga arusaadav oli, mida kõike saab tööarmastusega õigustada. Nõukogude ja Prantsuse "kirjandusklassika" oli aga väga vastumeelne ja nende lugemist õnnestus vältida.
j
Juulius/ 25. oktoober 2016, 15:37
I osa oli kõige huvitavam. Muidugi, kuidas ikka tänapäeva noorele selgitad, et töö tahab tegemist ja hiljem tuleb ka armastus töö vastu. Noorele praegu on ju töö keelatud. Naabrimehe lapselaps, nii 5-6 aastane poisike oli hoida ja arutasid siis vanaisaga vanu asju. Poisike pidi kreepsu saama, kui kuulis siis ei olnudki nutitelefone ja teler oli mustvalge ja väike nagu seasilm. Lõpuks küsis,et mis siis oli? Töö oli ja kõplamine ja kino ja ujumine. Tead, vanaisa, tööd ei tohi üldse noorelt teha, muidu seadus paneb vangi ja laps läheb mujale. Hullumaja, seepärast sa vanaisa oledki selline tola, et tööd tegid. Ema ütleb , et töö on nendele, kes elada ei oska.
Vaat nii, sedasi arvatakse elust 60-70-ndatel ja seda õpetatakse ka oma lastele. Vanaisa on tööinimene ka nüüd ka vanast peast, poeg ka, minia arvamus on teine. Nii et nende jaoks on raamat tööst küll üleliigne.
p
Pole ullu/ 25. oktoober 2016, 18:32
Pojuke võib veel kaugele jõuda. Näiteks vangimajja, kus on ees palju selliseid, kes arvavad, et töö on lollidele. Ja siis saab emmekene pojukesele kylastyuspäeval kylla minna.
a
ank/ 25. oktoober 2016, 15:25
kindlasti tuleks lapsi piinata rakke sopaga

e
Eve Võrumaalt:/ 25. oktoober 2016, 15:18
olen 50+ praegu, aga mäletan, et koolis vihkasin "Tõde ja õigus" lugemist - kui masendunud pidi inimene olema, kes selle kokku kirjutas ja kohustuslikuks kirjanduseks välja valis...? Ja siis imestame: MIKS LAPSED LUGEDA EI ARMASTA?! Loodan, et tänapäeval on koole, kus õpilastel endil lubatakse loominguliselt asjale läheneda ja raamatud endil valida- õpetajal ka huvitav õpilase arengut ja fantaasiat jälgida!
e
Evele/ 25. oktoober 2016, 23:30
Sa oled selle-ealine, kus ilmusid telekad, rockmuusika, siis oli ju lugemine üsnagi igav tegevus, mul õnnestus need asjad enne seda läbi lugeda, ei kiida ei kahetse.
m
mulle on Rakke kirjutatu õõvastav/ 25. oktoober 2016, 15:04
kõik Tammsaare teosed lugesin gümnaasiumis läbi ja väga meeldisid, eks elutarkuse kogunedes loen kunagi uuesti
p
pii/ 26. oktoober 2016, 14:50
..sa ei saanud vist aru? Jutt käib sellest, et algklassilapse jaoks on need teosed ilmselgelt liig, kuid keskkoolis on täiesti omal kohal!
k
Katrin/ 25. oktoober 2016, 14:51
Huvitav, meie, kes nüüd 60+, õppisime Tammsaaret ja "Tõde ja õigus", eriti I osa oli oma looduskirjelduste poolest võrratu lugemisvara. jka elu käikudest ja töö tegemisest saime ka imelikul kombel aru... Ju siis tänased teadmised ja arusaamad nii madalale vajunud... Nojkah, tööd ju noored enam teha ei tohi ja õpetaja on neile teenindaja, kelle peal oma lauslollusi proovida. Aeg läheb edasi ja nõnda tagasi ahviseisusesse langemegi... Muide, kui seda juttu oleks rääkinud kirjandusõpetaja, aga üks , kes end kirjanikuks nimetab, siis on natuke häbi...et see, kes sulepead peos oskab hoida, saab kohe kirjanikuks

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee