Euroopa kosmoseseagentuur: Schiaparelli heitis oma pidurduslangevarju liiga vara ära (22)

Schiaparelli pidi Marsi pinnale maanduma eile õhtupoolikul kell 17.48 Eesti aja järgi. 19. sajandi astronoomi auks nime saanud maandur sisenes hõredasse Marsi atmosfääri 21 000 kilomeetrise tunnikiirusega. 121 kilomeetri kõrgusel oleval sondil oli hoo maha saamiseks ja maandumiseks aega pisut alla kuue minuti. Pidurdamiseks plaaniti kasutada nii langevarju kui pidurdusmootoreid

ESA kosmoseoperatsioonide juht Andrea Accomazzo kinnitas pressikonverentsil, et Maale jõudnud info vajab põhjalikku analüüsi. On kindel, et Schiaparelli sisenes Marsi atmosfääri ülakihtidesse ja pidurdamise algfaas läks nii, nagu plaanitud.

Veel eile õhtul loodeti, et kosmoseaparaat võtab ühendust planeedi ümber tiirleva orbitaaljaamaga. Seda ei juhtunud ja viimane side maanduriga kadus enne seda, kui Schiaparelli Marsi pinda puudutas. Seda kinnitasid nii maise raadioteleskoobi andmed kui ka Schiaparellit jälginud Marsi orbitaaljaamalt Mars Express saadud info.

ESA juhi Jan Wörneri kinnitusel on kogu operatsioon olnud siiski pigem edukas. Schiaparelli eesmärgiks oli katsetada edukat maandumist, et 2020. aastal viia Marsile ringi liikuv ja elu märke otsiv kulgur. Planeedi pinnal maanduril endal suuri ülesandeid ette nähtud polnud.

Missiooni olulisem osa viidi edukalt täide. Marsi atmosfääri uurima asuv uurimisjaam Trace Gas Orbiter (TGO) sättis end kenasti Marsi orbiidile ja hakkab andmeid koguma, rõõmustas Wörner.

"Tegime seda jälle. 13 aastat tagasi saatis ESA Marsi orbiidile uurimisjaama Mars Express, nüüd saatsime TGO," kinnitas ka Accomazzo.

Kuidas Schiaparelli maanduma oleks pidanud, selle võtab kenasti kokku ESA õpetlik videoklipp.