Autistikakeskuse juhataja Sirje Norden: täiskasvanud autistide võimekus tuleb üles leida (2)

Autism on suhtlemishäire, mis mõjutab eelkõige suhtlemisvõimet ja suhteid. Autistlikud inimesed saavad maailmast omamoodi aru. Neil võivad esineda kohanemisraskused, kuna nad soovivad kõike oma rutiini järgi teha.

Autismi tekkepõhjust pole välja selgitatud. Kergemate või raskemate autistlike vormidega sünnib üks laps sajast. Seda haigust pole võimalik ravida ning üle ei lähe see kunagi.

Autism võib väljenduda täiesti erinevalt – võib olla inimesi, kes on väga intelligentsed ja andekad ning nende autism seisneb näiteks suhtlemisraskustes, kuid leidub ka autiste, kes vajavad ööpäevaringset abi. Abi riietumisel, pesemisel ja elus hakkama saamiseks.

Autistikakeskuse juhataja Sirje Nordeni sõnul ei ole meie ühiskond välja mõelnud, mida teha täiskasvanud autististidega. „Nad elavad võib-olla 50-60 aastat. Kas nad peavad terve elu nelja seina vahel olema? Nad on suutelised midagi tegema, aga nende võimekus tuleb üles leida,“ selgitas ta.

Nordeni sõnul tuleb juba väikeste autismi põdevate laste vanematel arvestada, et tulevikule tuleb mõelda, kuna autism ei ole midagi, mis läheb täiskasvanuks saades mööda. „18-aastane [autist] ei astu ellu, ta vajab tuge ja abi ja mingit kohta, kus ta saaks hakkama. Lapseea autism ei lähe mööda,“ rõhutas ta.

Abi vaja nii pea pesemisel kui emotsioonidega hakkama saamisel

Saates rääkis oma loo Evi, kellel on autismi põdev täiskasvanud poeg Eero. Tema autismi eripära seisneb numbrite loendamises. Evi rääkis, et kui näiteks juhtub see, et buss jääb minuti hiljaks, võib Eero endast täiesti välja minna.

Autistide puhul on täiesti tavalised „plahvatused“, kus enda emotsioonidega toime ei tulda, siis võivad muutuda nad ka väga agressiivseks. Märatsushoo võib vallandada ka täiesti tühine asi, kas uus laudlina või kui buss, millega sõidetakse, on teist värvi. Sellises olukorras võivad nad olla ohuks nii endale kui ka teistele.

Evi on arhitekt, kuid ta ei ole saanud pärast Eero sündi oma erialast tööd enam teha, sest Eero ei lepi kellegi teise hooldusega peale tema. „Öeldakse, et puudega lapsega on raske. Seni, kuni jõud käib üle, pole hullu, aga kui laps läheb füüsiliselt suuremaks, sülle enam ei võta ja kool saab läbi, vot siis vaata, mis selle lapsega ette võtta, kuidas päev õhtusse saada,“ rääkis Evi.

Tarmo, kes elab Tartumaal, on 27-aastane ning tal on Aspergeri sündroom. „Intelligentselt on puutumata, aga sotsiaalsed oskused on aiaiai…“ selgitas ta ise. See tähendab, et uued olukorrad, suhtlemine ja asjaajamine on Tarmo jaoks väga rasked, kuid asjad, mis teda huvitavad, õpib ta uskumatu kiirusega ära. Näiteks on ta iseseisvalt ära õppinud araabia keele ning ta hobideks on raadioside ja ilmavaatlus.

Tarmo on isegi proovinud õppida Tartu Ülikoolis füüsikat, kuid ta ei suutnud sealse õppimistempoga toime tulla ja pidi seetõttu õpingud pooleli jätma. Kuid Tarmo ei kavatse õpinguteed päris pooleli jätta, tal on plaan minna kutsekooli IT-d õppima, kuna tegeleb ise ka programmeerimisega.

Seega on Tarmo tark ja nutikas noormees, kuid ta ei saaks üksi hakkama, sest ta ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. „Aeg-ajalt läheb kõrvalist abi tarvis. No näiteks kui on vaja pead pesta,“ selgitas Tarmo ise.

Enamike täiskasvanud autistide elud mööduvad kodus, kuid nende vanemad on murdumise äärel, nii vaimselt kui majanduslikult, kuna sügavalt autistlikku inimest ei ole võimalik üksi jätta.